teisipäev, 18. veebruar 2025

Koorõlahutaja makõhalu

 Jänessehaagiga makõhalu ( nostalgia)


Pühäpäävä hummoku tuudi sahvrist vällä vändäga koorõlahutaja 😉, säeti kokku, kümneliitrine karra täüs piimä aeti lämmäs ja piimä läbi ajamine ( nii üteldi) nakas pääle .Lats vändäs ja vanõmb kallas  hilläkeste massinalõ piimä pääle.Väntämä pidi ütetaolidse taktiga, väntämise  kiirusõst  sõltusi koorõ paksus. Ütest rennist juussõ lõss ja tõõsõst tsilksõ kuur. Ku kuur veidü saisõ läts tõnõkõrd nii paksus, et sai väidsega  lõigata ja  leevä pääle määri.Lõssi iist olli põrssa ja vasika tenoliku.

   Piimäne makõhalu tulõ jaoperrä miilde, ku söögipoodin plastmassi ja kile sisse är käkitüt süüki pia ostma ja paki päält piinükest kirjä lugõma. ( Kiä tuud külh lukõ näge?)

   Ildaaigu andsõ riigiasutis TAI üle riigi kõigilõ  teedä, midä tulõ süüvvä ja  midä  suhvtõ võtta massa ei.

   Arvata tiiäti esiki joba, et mesi om kah nüüd  saadanast. ( Vai minakõnõ ! olõss mu vanaimä ohanu ).

   Tark inemine õks mõtlõs, midä ta hindäle sisse süü. Ummõtõ ei saa ma arvo, mille tuu inemiisile   tarkust ja juhtnüüre jakav asutis  lupa müüvvä ja süüvvä  süüki, kohe om manu pantu   di- ja trifosvaatõ, värvainit, suitsuaroomi ja viil  tuhat E-d  🥴. Kiildge är! Puhtamb süük võinu edimene tsiht olla. Mehitse mii mano lisäainit ei käki, õks inemise 🫣.

    Teno taivalõ om meil siin veeremaal aiast ja mõtsast ütte tõist võtta, ku esi mudalaisk ei olõ, päält tuu möövä ( müüvad) viksimbä inemise turu pääl vai käest kätte  ütte ku tõist ( kalla, munnõ, hapnit kapstit, üle talvõ ubinit). Tõtõstõ hää tavaar ja peris mekigä süük.

   Ja ku taha, panõ väiku lohitsa mett kohvi vai tsäi sisse, kiildge palju tahati. Tuu minno  külh ei tapa !

    Kuis tiika, aga mullõ tunnus, et pini  haukva jälki  võlss puu all.


Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar