Jänessehaagiga makõhalu ( nostalgia)
Pühäpäävä hummoku tuudi sahvrist vällä vändäga koorõlahutaja 😉, säeti kokku, kümneliitrine karra täüs piimä aeti lämmäs ja piimä läbi ajamine ( nii üteldi) nakas pääle .Lats vändäs ja vanõmb kallas hilläkeste massinalõ piimä pääle.Väntämä pidi ütetaolidse taktiga, väntämise kiirusõst sõltusi koorõ paksus. Ütest rennist juussõ lõss ja tõõsõst tsilksõ kuur. Ku kuur veidü saisõ läts tõnõkõrd nii paksus, et sai väidsega lõigata ja leevä pääle määri.Lõssi iist olli põrssa ja vasika tenoliku.
Piimäne makõhalu tulõ jaoperrä miilde, ku söögipoodin plastmassi ja kile sisse är käkitüt süüki pia ostma ja paki päält piinükest kirjä lugõma. ( Kiä tuud külh lukõ näge?)
Ildaaigu andsõ riigiasutis TAI üle riigi kõigilõ teedä, midä tulõ süüvvä ja midä suhvtõ võtta massa ei.
Arvata tiiäti esiki joba, et mesi om kah nüüd saadanast. ( Vai minakõnõ ! olõss mu vanaimä ohanu ).
Tark inemine õks mõtlõs, midä ta hindäle sisse süü. Ummõtõ ei saa ma arvo, mille tuu inemiisile tarkust ja juhtnüüre jakav asutis lupa müüvvä ja süüvvä süüki, kohe om manu pantu di- ja trifosvaatõ, värvainit, suitsuaroomi ja viil tuhat E-d 🥴. Kiildge är! Puhtamb süük võinu edimene tsiht olla. Mehitse mii mano lisäainit ei käki, õks inemise 🫣.
Teno taivalõ om meil siin veeremaal aiast ja mõtsast ütte tõist võtta, ku esi mudalaisk ei olõ, päält tuu möövä ( müüvad) viksimbä inemise turu pääl vai käest kätte ütte ku tõist ( kalla, munnõ, hapnit kapstit, üle talvõ ubinit). Tõtõstõ hää tavaar ja peris mekigä süük.
Ja ku taha, panõ väiku lohitsa mett kohvi vai tsäi sisse, kiildge palju tahati. Tuu minno külh ei tapa !
Kuis tiika, aga mullõ tunnus, et pini haukva jälki võlss puu all.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar