Ma olõ nuurusõn ollu karalats, arvada mitmõ teistki, säälsaman Mustajõõ veeren. Kuuõst pidi valmis olõma, komps üten, vits tõõsõn käen, truu karapinikene lähkün haukman ja tsiibõrdaman.Lehmil olli udara vahtsõst tühäs nüstü, egäl uma olõk , nimi ja esierälidse sarvõ.
Kari kogoti tarõdõ kaupa kokko, lehmä müügsevä ütstõõsõlõ tervüsi, lamba määgsevä, hanna nigu sainakellä tilä leivä takti. Põvvasuidsusõ ilmaga nõsõsi kapju alt suur tolmupilv. Lehmäkoogi ja lambapabula sattõ hanna alt tii pääle ja sinnä niä jäivä. Parmu ja kiholasõ purõsiva eläjäid ja karalast.
Karalats hoitsõ luumõl ( loomadel) silmä pääl, andsõ teedä ku lehm nakas pulli otsma, aga karan ollõn sai kah hulga raamatit loetus, koetus ja heegeldätüs.
Seod kirotadõn om mul tundmine, pildirida juusk silmi iin, sõna tulõva mu süäme seest ja pääst. Inemisenä ma tunnõda ja elä luudu vällä läbi hindä...
Kuis tõistõ ?
Aga inämb ja inämb saa ka tõistõ. Annat kunstmudsolõ tellmüse ja jutukõnõ, värss, laul vai pilt paari minotiga valmis, cut -paste ja hindä nime all ilma pääle... JÄLLE !
Massina kõplasõ vaihet pidämädä veebin. Kiäki vällämaalt om mu päämiselt võrokiilset luulõbligi seo aastaka, usut vai ei, lugõnu üle tuhandõ kõrra. 🫣 Rassõ usku, et lugõja umma peris inemise🥴 Kunstmudsol ollõv nüüd võro keele sõnaraamat ka hindäle kõblatu.
Vahtsõnõ säädüsperäldä ( reeglipäratu) tõtõelo. Muidu om kõrraldusi, määrusi ja säädüsi prügü nii maha matmise kotsile, aga kunstmudsoga või hindä teedä asatada , päält tuu inämbjagu kitt hääss ja pand "laikõ" saamada esiki arro millele.😓
Üts umakiilne laul küsüs " A mille, a mille, a kuiss tuu nii om ? "
Hindä käest küsü, kuis edesi ?
(Jänesse pabula, muud es olõ võtta )
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar