Päätähtsä saami elos üten kotust, päältuu koolist ja ütiskunna üledsest hoiangust.
Mullõ om elos aos miilde jäänü, kuis vanainemisest latsõhoitja korrut, et ku rõiva säläst võtat, tulõ niä õigõs käändä, muidu pidi lats sündümä jala iin. Latsõsaamisest ja sündümisest es tiiä latskõnõ midägi, aga siiäni meelen.
Kotust üten saadu paigapäälse kombõ, tundmise ja õigõspidämise jäässe inemiisi saatma elo lõpuni ja andas edesi põlvõst põlvõ.
Mõtli tuu pääle, ku loi, et jälki om Võrumaal ( Matsi külan) ristipuid maha raotu.
Periselt olõ ei asi õnnõ ristipuien.
Ütsjagu inemiisi mõtlõs, kinka käsi
nõsõs säänest asja tegemä, tõnõ jagu, et umanik või hindä maa pääl asju paika panda ja säädüsevastast olõ ei midägi.
Arvada käsüandjal ja maha ragojal ollgi virvepuiõist ja hingeristest ütskõik, muidu es olõs tuud tettü joht.
Järjest inämb om inemiisi, kinkal umakandi kultuuriperändüsega köüdüssit olõki ei.
Vannust matussõkombistki vähä alalõ. Järest vähämb sõidõtas pikän rongikäügün kalmuaida, tii pääl vastatulõjalõ pitsi ei pakuta ja puu sisse risti lõikamist tulõ harva , ku üldse, ette. ( Mu esä om viimäst palju tennü).
Kuulnu (Surnu ) sannan puhtasmõskmisõst ja rõivilepandmisest ( lautsile säädmisest ) ei teedetä ja ei tahetagi midägi teedä. Uus aig, uuõ kombõ, kippa kirstu ja palama.
Ja niisamatõ om kõgõ muu vanaaolidsega kah. Rahvakallendri tähtpäivist teedäs ja peetäs viil jaanipäiva, aga urbõpääväst ja suvistõpühist, tiidmist vähästel. Uus press ussõst ja aknõst ja egäst ekraanist tarrõ , tuu vasta ei saa...
No savvusanna olõmi UNESCO maailmaperänduse kirjä sisse pressnü ja alastõ ütenkuun sannan käümine ei olõ viil harvus. ( Aga säälgi olõ tähele pandnu otsva noorõmba privaatsust, olõ ei nii, et mitu põlvkunda naisi ütenkuun)
Võimi jo tetä ja pitä kümnit registrit ( ja näid om tõtõstõ palju ), sinnä kõik perändüse kirjä panda, aga ku paigapäälse kultuuri kiht om ohku (õhuke) ja juuri sääl olõki ei, päälttuu ütiskunna päämine tsiht suurõmb tulu egä hinnä iist, olõmi riiga kaduviku tiil,
tühi veeremaa, küla ja kooli,
ütstõõsõst kavvõn latsõ ja vanavanõmba,
paigakiili jaos rahvusriigin säädüsepügälät ei jakku ( kõgõ vällästpuult ülevõtmises külh).
Uma ja väiku rahvusriik om umbõlõ kallis ( ka pitä) , aga tuud mi jo nii hirmsalõ tahtsõmi....
Säänestmuudu mõttõ sõs radokuu (veebruari ) algusõn, hummõn aasta edimene naisi pühä, kündlepäiv 🥳, mehe pidi tüüd tegemä ja naasõ võiva veidü puhata ja punast mekki😘
ja rahvatarkus pidä inämbjaolt eski uuõl aol paika,
kõik mis tiit, tiit hindäle 🪵🪵✍️✍️
