02.24/ fb Võro keelest

 Ilda aigu ku Ulvi jagasi kõllast kürvitsät , ( aitehh ) arotimi kuimuudu mi kiäki kürvitsest supi keedämi.Egäl naasõl oll uma söögioppus.

   Täämbä hummogu sai päästoppusõ võro keelen kirotamise kotsäle. Kiäki xxx ansdõ  Vana-Võromaa pildipundin vasta pääd (kiräkeeli), et ku taha võro keelen kirotada, olku tuun terve jutt ja mu kirotamine ei näüta võro keele mõistmist ja miilsüst.Ütesõnaga keedi kokko jama, miä ei ollõv liha ei kala. 

   Ku olli "Taivast ja tuulõst " valmis küdsänü, ütel üts ja tõõnõ, et umal  aol üteldi koton,  är' kõnõlgu, "räägi."

 Mu koton nii es üldä,  ku vaia kõnõli kiräkeeli  ja   inämbjaolt võrokeeli. Võro kiil om mu  imäkiil. Hindä arust kõnõlõ ma peris häste, no vähämbält kolmõ pääle. Kirotamisega om rassõmb, aga ma püüvvä. Kolmõmehe om kõik aig  maa suul ollu, võro keele doktorit om väiga vähä.  Kuis mi ütskõik määnest kiilt kõgõ parembide opimi- õks kõnõldõn ja kirotadõn- harotadõn. ( Võro keelen om üts raadiosaadõ 10  minutit pikk ja väiku aoleht ).

 Ma ei kõnõlõ ja kirota hepotamise peräst, palju  lihtsämb olõs kiräkeeli, a innekõkõ tuu peräst, et  niimuudu    ma  olõgi võrokõnõ ja nuu kiä püündva arvo saia omma periselt Võromaa sõbra.

   Mul om  tõtõstõ  hää miil,  et inämb om  inemiisi ( sääl pundin kah ) kiä   püündvä arvo saia, kõnõlda ja kirotada, mis sõs, et mõnikõrd lätt võlssi.

    Viil supi kiitmisest.

Õks tulõ ette tarku,  kiä ütlese vanalõ pernaasõlõ, et timä ei mõistagi suppi kiitä, esi lihaleeme kiitmisest  midägi tiidmädä. Supp tetäst kuubikist😏.

   Alasi om vanal pernaasõl  kõgõ rohkõmb abi noist kiä hindä retsepte ni  nõvvoandid jagava  ja esi iist võtva. Sõs om mõnõl ütsikul doktoril kah midä  uuri.

    Periselt võrokõnõ, hääga ja väega

 ( Pelmeeni om esi tettü, Inara käest opõsimi ☺️)

Fb aprill 24, märgotus kultuurist

 Tüünätäl läbi, aig hõngu haarda, egäsugutsit ettevõtmisi kohe  kutsutas ja midä pakutas : tiatrit

 ja kinnu, muusigat ja kunsti, pito ja poonjatamist sainast sainani.

 ENSV aigu, nuurusõn, suurt midägi es olõ. Nellä aasta takast laulu - ja tantsupido. Paar  kõrda nädalin näüdäti külän kinnu ja jaoperrä  oll Mõnistõ vai Tsooru rahvamajan mõni kontsõrt vai tiätritükk. Esinemän  käve Orumõts ja  ansambli "Laine", Lääts, Kuslap ja Loop. Saal oll täüs  kõvvu pinke, ettepoolõ saiva pileti osta ülemusõ : direktori , partorgi ja juhataja, ruum  alasi ku midägi pakuti pilgõni rahvast täüs ja kõik olli rahul.

   Kinun käümine oll otav:  akõn,  mille kaudu sai kaia üle  kinnitse riigipiiri.Ku kinun veidü musotamist näüdäti vai paarikõnõ ütenkuun teki ala läts,  es lubata ala 16 aastatsid üle läve.🤣. Saksa DV, India, sõpru prantslaisi kinu ( Dean Reed, Louis de Funes,Depardieu, Delon, Goiko Mitic) tõi rahva alasi kinnu.

  Istsõt sääl kallõ  pikä pingi pääl, ahmsõt veidü vällämaa ello, mõnikõrd naarit, tõõnõkõrd poetit pisara. Kinumehe Voomõtsa Volli ja  Kokõ Heinu  sõitsõva aastit küläst küllä filmikarbi autun, tettü ja tõistmuudu mehe.

   Mõistaki es rohkõmb tahta.

 Aga mu külän elli ka  riigi edimene punkar Noolõ Riho, andõga inemine. Timäl oll joba sügäväl nõukaaol uhkõ vällämaa helütsõõri kogo. Määndse valemiga tiä kogo hinele hangõld, om mul tiidmädä, aga vastaütlemine, haaknõgla ja lillas värvidü hjuussõ  jõudsõ Riho kaudu mi küllä  küländ varra.

  Üts üü kävemi klassisõsara Tiinaga Riho puul plaatõ kullõman, timä muudku kõnõl ja  veerüt plaatõ : Sex Pistolsit, Led Zeppelini,  Alice Cooperit ja muud rassõt kraami. Mul oll hummogus põis põlvini , uni silmä- nukan ja punkarit meist es saa.

   Nüüdsel aol jah saat  kultuursõlt aigu viitä hummogust ilda üüni ku tahtmist , rahha, viismist ja aigu om.

 Mis muud , ku pallo tervüsi ja ilosaid läbielämiisi, kultuuri vai lihtsäle värskit õhku.

Teedüs jõulumehele

 Avvustõt jõulumiis !

Riik ja rahvas tennäse sinno

pikäaolidse teküsä tüü ,

nuurrahvalõ oppusõ andmise 

ja kingitüste  rõõmu jaotamise iist,

pannus ütiskonda om ollu väärtüsline,

 ausa tüümehe kõlvoline. 

Aig om kipõstõ edesi lännü-

nõud vahtsõ  mooduga 

elämist ja küündmist,

kokko hoitmist. 

Kuunkõlan üllen tuudu ja riigi  arõngukavaga

annami teedä, et 

olõt päävä päält  vallalõ tettü.

Kontori võtmõ jätä postkasti,

välläteenitü tasamassu ( hüvitis)

ütest sambast,

ku rahha om , 

saat kätte päält kuulmist (peale surma)

Jõulumehe uus ammõtinimi om  AI,

olõ ei kohegi vaia minnä ja sõita, 

juttu  timäga  kõnõldas  võrgun,

kingitüse kätte saat 

poodi mant 

 e-kiräga saadõtu koodiga.

Tundma  ei piä midägi,

rahvas ette  õnnõline, 

teenüs nii otav ja käeperäline.

( Täütsä eloline jo)

Mu riik

 

Mu riik om  Ülemiste järve ja mere vaihõl-

pääliinan,

mu riik om  Tuumpääl ja  Stenbocki  majan,

mu riik om  ministeeriümiden ja ammõtasotustõn,

mu riik om parteikontoride tsõõriklavvan

otsalda kõnõlõva turgu uurnu

 elopõlidsõ poliidigu

poliitilidsõn tahtmisen.

 

Mu riik om must nii kavvõn,

buss siit pääliina ei vii,

orants  Põrknas tsuhkatas kats kõrda  pääväl,

populisti alasi  kaartõ segäse kaardilavvan,

olõ ei ütist miilt ei kiilt.

 

Mu riik  om must nii kavvõn !

Sõski tiä om viil:

regilaulõn ja

Hõpõvalgõn,

rahva meelen ja keelen,

esihindä pesäpuun.

Mu riik om prii !

Kahekõne

 Iga foto võiks rääkida lugu, minu tänane siin.

Palun

luba ma puudutan

hellalt 

su hinge,

ära tõuka mind ära,

argihalluses 

sulatan värve

üksteisega

kahekõnes-

mitte iseendaga

Fb juuli 24/ luumisest

 Täämbä hummogupoolõ oll üts kinä trehvämine iäka ja ilosa inemisega -Saarõmaal. Olõmi õnnõ paar kõrda kokko saanu, aga juttu ajanu võõristusõta, nii ääsäki,  kõnõlimi elost ja kõnõlimi surmast.

   Ku ma timä tarrõ astsõ, näie edimält sukavardid ja kirivid väikuid langakerri.

   Mõnõ aasta  iist ummõl timä viil  muhu sussõ vällä, nüüd inämb saa ei, nägemine kehv ja arsti avitada ei saa.

   Kaemada kõgõlõ  kuda vanaprovva kapukid, lihtsäle hindä rõõmus , sõs kink ja jaga, ei mõistvat  tegemisetä olla.Ja pääst kuda, esi ütel, et tege ka viku, üles ei harota, aga parandas är🙂.

  Ku ma noid hindä lõbus koetuid kapukid kaiõ, sõs vasta paistu ilosa inemise  heng, värmiline.

   Kostki pääkolust tulli miilde D. Kareva värsiriä "Elu ei ole lugu,

 vaid lootus ja loomine"

  Seodvuuri sääne lugu ütest luumisest. ( Aga pilt kõnõlas rohkõmb ku 100 sõnna)

Märgotus karalatsõst AI ni

 Ma olõ nuurusõn ollu karalats,  arvada mitmõ teistki, säälsaman  Mustajõõ veeren. Kuuõst pidi valmis olõma, komps üten, vits tõõsõn käen, truu karapinikene lähkün haukman ja  tsiibõrdaman.Lehmil olli udara vahtsõst tühäs nüstü, egäl uma  olõk , nimi ja esierälidse sarvõ.

   Kari kogoti tarõdõ kaupa  kokko, lehmä müügsevä ütstõõsõlõ tervüsi, lamba määgsevä, hanna nigu sainakellä tilä leivä takti. Põvvasuidsusõ ilmaga  nõsõsi kapju  alt suur tolmupilv. Lehmäkoogi ja lambapabula sattõ hanna alt tii pääle ja sinnä niä jäivä. Parmu ja kiholasõ  purõsiva eläjäid ja karalast.

   Karalats hoitsõ luumõl ( loomadel) silmä pääl, andsõ teedä ku lehm nakas pulli otsma,  aga karan ollõn sai kah hulga  raamatit loetus, koetus ja heegeldätüs.

   Seod kirotadõn om mul tundmine, pildirida juusk silmi iin, sõna tulõva mu  süäme seest ja pääst. Inemisenä ma tunnõda  ja elä luudu  vällä läbi hindä...

   Kuis tõistõ ?

Aga inämb ja inämb  saa ka tõistõ. Annat kunstmudsolõ tellmüse ja jutukõnõ, värss, laul vai pilt  paari minotiga valmis, cut -paste  ja hindä nime all  ilma pääle... JÄLLE !

   Massina kõplasõ vaihet pidämädä  veebin. Kiäki  vällämaalt om mu päämiselt võrokiilset  luulõbligi seo aastaka,  usut vai ei,  lugõnu üle tuhandõ  kõrra.  🫣  Rassõ usku, et lugõja umma peris inemise🥴  Kunstmudsol ollõv nüüd võro keele sõnaraamat ka hindäle kõblatu.

  Vahtsõnõ säädüsperäldä ( reeglipäratu) tõtõelo. Muidu om kõrraldusi,  määrusi ja säädüsi prügü   nii  maha matmise kotsile, aga kunstmudsoga  või hindä teedä asatada , päält tuu inämbjagu kitt hääss ja pand "laikõ" saamada esiki arro millele.😓

  Üts umakiilne laul küsüs "  A mille, a mille, a  kuiss tuu nii om ? "

   Hindä käest küsü, kuis edesi ?

 (Jänesse pabula, muud es olõ võtta )

Koorõlahutaja makõhalu

 Jänessehaagiga makõhalu ( nostalgia)

Pühäpäävä hummoku tuudi sahvrist vällä vändäga koorõlahutaja 😉, säeti kokku, kümneliitrine karra täüs piimä aeti lämmäs ja piimä läbi ajamine ( nii üteldi) nakas pääle .Lats vändäs ja vanõmb kallas  hilläkeste massinalõ piimä pääle.Väntämä pidi ütetaolidse taktiga, väntämise  kiirusõst  sõltusi koorõ paksus. Ütest rennist juussõ lõss ja tõõsõst tsilksõ kuur. Ku kuur veidü saisõ läts tõnõkõrd nii paksus, et sai väidsega  lõigata ja  leevä pääle määri.Lõssi iist olli põrssa ja vasika tenoliku.

   Piimäne makõhalu tulõ jaoperrä miilde, ku söögipoodin plastmassi ja kile sisse är käkitüt süüki pia ostma ja paki päält piinükest kirjä lugõma. ( Kiä tuud külh lukõ näge?)

   Ildaaigu andsõ riigiasutis TAI üle riigi kõigilõ  teedä, midä tulõ süüvvä ja  midä  suhvtõ võtta massa ei.

   Arvata tiiäti esiki joba, et mesi om kah nüüd  saadanast. ( Vai minakõnõ ! olõss mu vanaimä ohanu ).

   Tark inemine õks mõtlõs, midä ta hindäle sisse süü. Ummõtõ ei saa ma arvo, mille tuu inemiisile   tarkust ja juhtnüüre jakav asutis  lupa müüvvä ja süüvvä  süüki, kohe om manu pantu   di- ja trifosvaatõ, värvainit, suitsuaroomi ja viil  tuhat E-d  🥴. Kiildge är! Puhtamb süük võinu edimene tsiht olla. Mehitse mii mano lisäainit ei käki, õks inemise 🫣.

    Teno taivalõ om meil siin veeremaal aiast ja mõtsast ütte tõist võtta, ku esi mudalaisk ei olõ, päält tuu möövä ( müüvad) viksimbä inemise turu pääl vai käest kätte  ütte ku tõist ( kalla, munnõ, hapnit kapstit, üle talvõ ubinit). Tõtõstõ hää tavaar ja peris mekigä süük.

   Ja ku taha, panõ väiku lohitsa mett kohvi vai tsäi sisse, kiildge palju tahati. Tuu minno  külh ei tapa !

    Kuis tiika, aga mullõ tunnus, et pini  haukva jälki  võlss puu all.

Ha ha haiku

 Rahukõnelus

 kes keda, päike või pilv 

 jänki otsustab

Illos naanõ ( laulusõna)

 Illos naanõ

 astus müüdä tiid

Illos naanõ

 Kass kiä esi tiid

Illos naanõ

Tiä om täütsä lihast luust

Ja tiä ei olõ korgõst suust

    Illos

Illos naanõ

Tiä om virtin virk

Illos naanõ

Hindätiidjä kõuts

Illos naanõ

Väikseid  viku  om mis tuust 

Vaihõl küüdsitäs ja pruusk

     Hrrrrrrrrrr

Illos naanõ kõik om viiv

Illos naanõ naara viil

Illos naanõ elon olõt nii

Illos naanõ shall-lalaa

Illos tõisi naisiga

Illos naanõ ütle, et jääs nii

 Iin  meil reiv

 Mul mull mul mull

Tulõ miikä üten

Ja võta vein - vein-vein 

Illos naanõ 

Är minkü viil

Illos naanõ 

Naara- naara siin

Illos naanõ

Ei olõ  kipõt, ei 

Okei, mi olõ siin ja meil om reiv

Mi,  olõ siin ja  meil om reiv

 Miä tulõ hummõn tulku sõs...

  Ja miä nüüd saa

  mi laula  hindäle 

 jee   mi laula hindäle   

 oo-ooo 

  Illos naanõ

Virvepuiest ja muust 01.02

 Päätähtsä saami elos üten kotust, päältuu koolist ja ütiskunna üledsest hoiangust.

  Mullõ om elos aos miilde jäänü, kuis vanainemisest latsõhoitja   korrut,  et ku rõiva säläst võtat,  tulõ niä õigõs käändä, muidu pidi lats sündümä jala iin. Latsõsaamisest ja sündümisest es tiiä latskõnõ midägi, aga  siiäni meelen.

  Kotust üten saadu paigapäälse kombõ, tundmise  ja õigõspidämise  jäässe inemiisi saatma elo lõpuni ja andas edesi põlvõst põlvõ.

Mõtli tuu pääle, ku loi, et jälki om Võrumaal ( Matsi külan) ristipuid maha raotu.

 Periselt olõ ei asi õnnõ ristipuien.

 Ütsjagu inemiisi mõtlõs, kinka käsi

nõsõs säänest asja tegemä, tõnõ jagu, et umanik või hindä maa pääl asju paika panda ja säädüsevastast olõ ei midägi.

   Arvada käsüandjal ja maha ragojal ollgi virvepuiõist ja hingeristest ütskõik, muidu es olõs tuud tettü joht.

   Järjest inämb om inemiisi, kinkal  umakandi kultuuriperändüsega köüdüssit olõki ei.

  Vannust matussõkombistki vähä alalõ. Järest vähämb sõidõtas pikän rongikäügün kalmuaida, tii pääl vastatulõjalõ  pitsi ei pakuta ja  puu sisse risti lõikamist tulõ harva , ku üldse,  ette. ( Mu esä om viimäst palju tennü). 

 Kuulnu (Surnu ) sannan  puhtasmõskmisõst ja rõivilepandmisest ( lautsile säädmisest ) ei teedetä  ja ei tahetagi  midägi teedä. Uus aig, uuõ kombõ, kippa kirstu ja palama.

   Ja niisamatõ om  kõgõ muu vanaaolidsega kah. Rahvakallendri tähtpäivist teedäs ja peetäs viil jaanipäiva, aga urbõpääväst ja suvistõpühist, tiidmist vähästel. Uus press ussõst ja aknõst ja egäst ekraanist tarrõ , tuu vasta ei saa...  

  No savvusanna olõmi UNESCO maailmaperänduse kirjä sisse pressnü ja alastõ ütenkuun sannan käümine ei olõ viil harvus. ( Aga säälgi olõ tähele pandnu otsva noorõmba   privaatsust, olõ ei nii, et mitu põlvkunda naisi    ütenkuun)

    Võimi jo tetä ja pitä kümnit registrit ( ja näid om tõtõstõ palju ), sinnä kõik perändüse kirjä panda, aga ku  paigapäälse  kultuuri kiht om ohku (õhuke) ja juuri sääl olõki ei,   päälttuu ütiskunna päämine tsiht suurõmb tulu egä hinnä iist, olõmi riiga kaduviku tiil,

     tühi veeremaa, küla ja kooli,

     ütstõõsõst kavvõn  latsõ ja vanavanõmba,

     paigakiili jaos rahvusriigin säädüsepügälät ei jakku ( kõgõ vällästpuult ülevõtmises külh).

   Uma ja väiku rahvusriik om umbõlõ kallis ( ka pitä) , aga tuud mi jo nii hirmsalõ tahtsõmi.... 

 Säänestmuudu mõttõ sõs radokuu (veebruari ) algusõn, hummõn aasta   edimene naisi pühä, kündlepäiv 🥳, mehe pidi tüüd tegemä ja naasõ võiva   veidü  puhata  ja punast mekki😘

  ja  rahvatarkus pidä inämbjaolt eski uuõl aol paika,

    kõik mis tiit,  tiit hindäle 🪵🪵✍️✍️