neljapäev, 9. jaanuar 2025

Sept.24 inne ja nüüd guugli kuu

 Moloraamat tulõtas tihtsäle miilde, Inne ja Prõlla ?

Olku sõs nii, aga ummamuudu.


 PRÕLLA pikki  kardohkavirksitegä nurmi kon põkatas rootoriga põkats ja inemise pää maan tagaots taiva poolõ   mihklikuu algul koogutasõ piaaigu silmä ei nakka. Tõtõstõ ütsiku.

 INNEVANASTÕ oll külan egäl perhel vähämbält viistõist saandikku nurmõ kos päämiselt kasvi kardohk ja veidü muud aiavillä ( runkuli kah, loomapiit )

  Väiku pindremaa oll haritlaisil

ja  ütsikul vanamemmel.Tõisildõ tulõ es pähäki.

  Vähä viil tuust, päält kooliaasta algust tull kõigil keskastmõ ja keskkooli latsil sügüse nätäl vai paar sovhoosi vai kolhoosi  nurmõ pääl  kardohkit üles võtta.

   Egä süküs, kaemada ilmalõ ja vasta kõnõlõmada.

Muidoki tull nurmõ pääl kippa vällä egäüte loomus ja olõk.

  Kiä  sokut kardohkavakka mulda ja kivve, kiä korjas üles  üle üte vai varast  poolõ vaka kaupa  tõõsõlt. Peeti sõtu, pää kotsal linnas kivve ja kardohkit.

  Nurmõ pääl tossas tuligi, hüdse sisse visati mugulit küdsämä.

   Peris rahata tuu tüü es olõ, vaka iist masti  kopikit, vast kümme vai katskümmend, ku õigõlõ meelen om.

  Nüüdse ao  normõ ja säädüisi perrä,olõs sääne asi latstüüjõu häbütü är tarvitamine.  Prõlla tohe ei lats ilma mõlõmba vanõmba loata tüüle minna, raskuisi tõsta ja inne nurmõ pääle sõitmist piäs kõik latsõ nime ja isikukoodiga Massu-  ja Tolliametin  ku tüütäja är registriirmä, olku vai poolõs pääväs.

   Kimmäle es saanu  umal aol latsi abiga üles võetu kardohk ausa kauba märki. 🥲

    Ja minno  ( arvada lugõjaidki)  kasutati hübütült är, edimält kotun, sõs vanaimä puul ja aastid Varstu sovhoosi puult. 

  Tiiä ei, kas nüüd piäs  asja kuigimuudu üles võtma. 🤣🤣🤣


    No vot ,sääne nallaga poolõs märgotus, INNE ja  PRÕLLA.


 Mul ei olõ seo aasta kardohka poigagi üles võtta,  kuis tiika ?

  Lähäti hummõn kardohkit kummardama, lubasi ilosat ilma ,  vai hüvaste kardohka vabariik.

  Olõ ei seodvuuri piltigi panda...✍️🥔🥔🥔🥔


pühapäev, 5. jaanuar 2025

Värsipoig aost

 Aig kuda vaiht pidämäldä

                  aigu  

        inne ja pääle meid

              inemise ja asja 

       tsõõritasõ ao loosirattan-        

            õnnõ müüdäminejä-

             andva aolõ värmi

            helkäse ja rossitasõ

            ummamuudu egäüts

                   uman aon

                       kõrrakõnõ aigu


     


laupäev, 4. jaanuar 2025

Piksevarras

      Olen piksevarras

Teeniva ja Valitseva vahel,

Valitsev palub esimest vaba aega,

Teenival pole ilmaski aega,

Valitsev tahab,  et helistaksin Teenivale,

Teeniv õiendab  kaldu olen  Valitsevale,

Valitsev soovib  lepingu sõlmimist,

Teeniv pole alustanud projekti lugemist,

Valitsev  arvab,  et lihtsalt venitan,

Teeniv kaebab ja käratab "segaselt selgitan".

            Mina läbi aastate 

         säran,  kui jõulupuu,

         mis   lihtsalt 

        ära  põleb- ereda leegiga.


         


10.03.24 fb st Ainult parsil

 "Ainult parsil elab luule, ainult vommil sigib suur idee, kõik meie kultuur on tulnud laudast ja aganikust". Seo kuulus Ludvig Sanderi lausõ tulõ mul jaoperrä miilde, ku  mu hindä agolin ja uulitsan  olõvast postmodernistlikust vällänäütüsest müüdä käü.

  Tegemist om kunstsäädmisega ( installatsioon) päälkiräga  "

Mul on  savi " (kae pilt 1)

  Näütüse päämine jutus (narratiiv) om mu meelest aig.

  Värte kõrval kurakätt om kell, miä näütäs  alasi kolmveeränd kuus, peremiis om rõiva sälga pandnu ,  tegemisi tegemä   lännü, õnnõ esi tahvitsõt rõivapuu ja valgõ sall ilma miili käen , õkva ku pääst segi ( pilt 2)

  Parõmbal puul värte kõrval kunstnigu hindä tettü kell , kingitü imäle (pilt 3). Imäkese aig tikatas tõõsõlpuul, siinpuul aig sais.

  Üleilmästumise tsihti and maakaart tühä tooli iin ( pilt 4)

   Kolm valgõt inglit väiku  Vana Tallinna pudeliga viivä  mõttõ igävesele elolõ ja  igävikulõ. Inglikese omma rahulistõ istun üle elänü talvõ, tuisu ja tuulõ, pandva uskma hääd ello ( pilt  5 )

  Esieräliselt põnnõv , nütüse herr, om kimmäle kinni  köüdet uus kemmergupott, miä hummogusõ pääväjutiga sõnnota katõkõnnõ pidä.Paistus inemiisiga olõ ei midägi kõnõlda ( pilt 6) .

  Vällänäütuse perräkaeja ( kuraatotor), om  pandakaru, kiä hummogu  istus kellä iin , aga õdagus om nii är' väsünü, et piät pikutama.  (Pildi 6 ja 3)

  No mis sa  mõistat ütelädä, ÕUKA, 👏👏👏, kaet ja saat arvo, et aol või aigu olla külh  ja  mul ei olõ peris savi.

 Kunst om ümbretsõõri ja kunst om kunstin kunsti nätä.

  Ma tegelikult süämest imetle inemise  esierälist luumise andi ja  säänest meelesaisu, et tii ummamuudu  uma muro pääl nii nigu taha.



Olla kiäki muu ?

 Lumõmarjapuu uut

   pehmekest

   horkvõl 

   valgõt 

   lummõ

   sälgä miä istus  valatult

   haute couture

   sõs timä  olla saa

   kiäki muu

   aga kaonu usk  ni unõhtus

   ja suun õnnõ raagsin sõna



  

neljapäev, 2. jaanuar 2025

Ha-ha haiku

 Härma tiss on valge

 jää tiss on külm, need tissid

soojaks ei lähe


24.04.24 guugli kuuk fbst

 Inemisenä olõt osakõnõ luudusõst ja ku mahlakuu satas taivast lummõ, om perädü , aga  tulõ tuuga lihtsäle leppü- nii tunnus mullõ.

 Ütspäiv panni ümbrekunna valvmisel (naabrivalve 😜) agulin tähele, et üte inemise aia nukan suurõ serbiä kuusõ otsan hellüs kõllanõ tsirgu heidütämise pall.Edimält mõtli tuul sinnä veenü. Paar päivä ildamba näkse, et peremiis piimvalgõ soki jalan joba hummogu varra raput kimmä meelega ja kõvva pikä -pikä ladvaga kuusõpuud ja mitu kõrda päävä pääle.

  No ma saiõ  PIKÄ pääle  arvo, et miis hiidüt tsirkõ ( arvada harakit ) kiä tahtsõ  aia nukka majast kavvõmbalõ korgõ kuusõ otsa hindäle pessä tetä nigu tsirgõlõ keväde kombõs.

  Mu hindä aian om harakit mitmit paarõ ollu, vaihõl kaklõsõ nii, et sulõ lindasõ  ja kätsätse nigu  naasõ 🫣, viirpuuhekin  om varblaisi nigu rosinit saian, lindasõ hekki ja vällä. Kinä kaia.

Laulutsirgu laulva üle kõiki.Minno ei olõ segänü.

    Olõ ei midägi üteldä, aid tuul tõõsõl peremehel suurõperäline, sääl ei kasu üttegi kasohaina ( umbrohtu) ja viimäne sõna aian om  alasi peremehel. Viil om tiidmädä , kas  kuusõ otsa pesä tulõ,  vai jääs säälgi pääle peremehe tahtmine.Pühäpäävä õdagu kätsätivä 2 harakut kõvva tõõsõ muro pääl toomõ otsan, arvada pidäsivä sõaplaanõ.

   No egäüts eläs muidoki nigu mõist ja taht hindä maa pääl ja egä ma  nii himoliku aidniku tüüd halvas ei panõ, ma esi olõ luudripolgun🤣 ku timäga võrrõlda.

   Pääle tuu om elo mullõ opanu, et       " lasõ olõval olla ja hengäta" kas vai vaihõl. (Tuu käü mu meelest nii mehe ku luudusõ kotsäle 😅 ).

   Ja mullõ tunnus, et luudus  muigas jaoperrä mi üle nigu Mustjõgi all pildi pääl ( ku  näet ja mõistat kaia ).


16.06.2024 guugli kuuk fbst

 Keväja viimätse päävä käen, sõõmukõisi viisi juu valgust.Proovi valgõt hinele kahmi ja alal hoita- pümmes aos.

  Seo nädälilõpu teivä imelidses naat, käpälise, kunna ja pääsokõsõ- eestimaa luudus.

   Imehteli tiigi takan häitsvit balti sõrmkäppi, avasti, et kõiki puult vihadu naat om  parõmba hõnguga ku mõni piinü nimegä kultuurkasv ja timä häiermäkogo  ku illos pits. Rohilitse kunna kolmõn tiigin roksõva ( rokkima ) ütstõõsõ võiki, pausi lühkümbä ja kontsõrt pikemb ku ütskõik määndsel inemiisi pundil.

  Ja pääsokõsõ, kiä üle mitmõ aasta mu suvõmaja kaartõalotsõ üles leüdsevä, kirsis koogi pääl. Kaiõ päält  pääsläisi pesä ehitämist kats päivä, vahtsõ kavvõmast ja hillä kaardõ alt, hoitsõ hinge kinni, aga tsirgukõisil oll must ütskõik, nimä olli  amõtin ütstõõsõga ja pesä ehitämisega.

  Pääsläisi päält kaemine oll viimätse ao herremb etteastõ, etemb ku ütskõik määne kinu vai tiatritükk. Ma nakka ei sõnnoga tunnõt är tsurkma, tõtõstõ ei mõistaki vast.

  Purohn  luudusõ ilost,  panõ  allapoolõ  paar pilti,....👋



Lumõvalgõ alostus

 Taivan lüüdi luugi peräni:

 sattõ-

suuri

valgit

vesidsit

mitmõkandilidsi

lumõräitsäkit,

sattõ  rätsä,

rassõt ku silmävesi

kooni pümmest sai

lumõvalgõ

talvõ alostus.

❄️❄️❄️❄️❄️❄️❄️❄️❄️


räts/ lörts