Inemisenä olõt osakõnõ luudusõst ja ku mahlakuu satas taivast lummõ, om perädü , aga tulõ tuuga lihtsäle leppü- nii tunnus mullõ.
Ütspäiv panni ümbrekunna valvmisel (naabrivalve 😜) agulin tähele, et üte inemise aia nukan suurõ serbiä kuusõ otsan hellüs kõllanõ tsirgu heidütämise pall.Edimält mõtli tuul sinnä veenü. Paar päivä ildamba näkse, et peremiis piimvalgõ soki jalan joba hummogu varra raput kimmä meelega ja kõvva pikä -pikä ladvaga kuusõpuud ja mitu kõrda päävä pääle.
No ma saiõ PIKÄ pääle arvo, et miis hiidüt tsirkõ ( arvada harakit ) kiä tahtsõ aia nukka majast kavvõmbalõ korgõ kuusõ otsa hindäle pessä tetä nigu tsirgõlõ keväde kombõs.
Mu hindä aian om harakit mitmit paarõ ollu, vaihõl kaklõsõ nii, et sulõ lindasõ ja kätsätse nigu naasõ 🫣, viirpuuhekin om varblaisi nigu rosinit saian, lindasõ hekki ja vällä. Kinä kaia.
Laulutsirgu laulva üle kõiki.Minno ei olõ segänü.
Olõ ei midägi üteldä, aid tuul tõõsõl peremehel suurõperäline, sääl ei kasu üttegi kasohaina ( umbrohtu) ja viimäne sõna aian om alasi peremehel. Viil om tiidmädä , kas kuusõ otsa pesä tulõ, vai jääs säälgi pääle peremehe tahtmine.Pühäpäävä õdagu kätsätivä 2 harakut kõvva tõõsõ muro pääl toomõ otsan, arvada pidäsivä sõaplaanõ.
No egäüts eläs muidoki nigu mõist ja taht hindä maa pääl ja egä ma nii himoliku aidniku tüüd halvas ei panõ, ma esi olõ luudripolgun🤣 ku timäga võrrõlda.
Pääle tuu om elo mullõ opanu, et " lasõ olõval olla ja hengäta" kas vai vaihõl. (Tuu käü mu meelest nii mehe ku luudusõ kotsäle 😅 ).
Ja mullõ tunnus, et luudus muigas jaoperrä mi üle nigu Mustjõgi all pildi pääl ( ku näet ja mõistat kaia ).
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar