Suvõ perämidse pääva.
Vaikiolõk,
lehti päält viitsilga
satasõ mõtsalago pääle.
Vaikiolõk,
minevä suvõ pliiknü värvi
vasta kaehtusõ
puhmõn ja puiõn ja luumõn.
Vaikiolõk,
kandu nüür seenekraag,
pihlõdsõ piibelehe mürgümarja,
halgahtus keväjäst.
Vaikiolõk,
vanahus luiõn, tuul hallen
hiussin,
tukõ sügüse ussõlõ.
🍂🪶🍂🪶🍂🪶🍂🪶🍂🪶
Suve viimased päevad.
Vaikus,
lehtedelt veetilgad
kukuvad kõdule.
Vaikus,
lahkuva suve pleekinud värvid,
peegeldus puudes ja põõsastes.
Vaikus,
vettinud kändu nööriv seenekrae,
piibelehe oranžid
mürgimarjad,
meenutus kevadest.
Vaikus,
vanadus luudes , tuul
hallides juustes,
toetun sügise uksele.
Jälle sain pikalt lugeda ja ka jupike targemaks... Et vaikus ja vaikiolõk on sama tähendusega....
VastaKustutaAitümä, võit üteldä ka vaikus, mu hindä jaos oll´avastus, luum, mis on taim. Kükkä kapsta luumõ, tähendab istutan kapsataimi.
VastaKustuta