Tsuskvä nõgla,
elon nii palju om hiitligäst,
ja vähä kimmüst,
üts päiv om nilbõ,
kiäki om ülbe,
korgõ hinna ,
tüü mant andas kängä,
rassõ tüü,
pikk üü,
pähä lei halu,
vällä ai mehe.
Ooda
no,
a kiä om kullakõnõ vai kallis ,
a miä illos ja hää?
Tsuskva lumõnõgla,
parts tulõ viist, rapahtas liisna maha,
kõkõ ei jõvva jo kanda.
Tsuskõ no pääleki nõgla,
võtami hõrrõmba sõgla .
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar