Mitmit elon mi kannami maskõ –
naarami, kurgun om ikk.
Ütlemi, kõik om
häste,
esi tiiämi, ümbretsõõri om pask.
Uus aig keevitäs maskõ
suumulgu pääle, tahat
vai ei.
Üts ütles, piirätäs prii
olõmist,
tõsõl hää miil vakka
olõmisõst.
Peräkõrd Maaimä esi and
teedä:
paljo om hõelat juttu,
ülearvo aetas hapanut,
peräkõrd aig võtta
oppust
ja vähämb kõnõlda ulli roppust.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar