Silmitsen metsa ja metsas
puid,
noori, vanu, lehtedes, okastes
neid,
jala peal surnud – kuivanuid,
juurtega sügaval maas.
Tööl olles joonistan pärimispuid-
otsin surnute juuri,
ema- ja isapoolseid vanavanemaid-
nende alanejaid,
teatan tõenäolistest võlgadest ja
nende pärimisõigusest,
viitan välja prinditud pärimispuule
,
veresugulusele- sugupuule,
kuid surnutest kõigil ükskõik,
pole näinud - läbi
käinud,
sidemetest sassis sõlmed alles vaid.
Oh, neid juurteta pärimispuid,
hinged jäädavalt läinud -
pole inimesi- jäänud probleemid vaid
ja kusagil viimne puhkepaik.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar