Mihklikuu alas kooli
ja vasta kõnõlõmada
kardohkavõtmisõga.
Rahvas, ku üts miis,
kummard kardohka iin.
Rahvas, ku üts miis,
kõrrald suuri talgit,
kummargil,
nõna maan , sälg hallus,
kaabat ütsindä ja ütekuun.
Rahvas, ku üts miis,
vungiga , virka korvi korjas
Jõgõva kõllast
ja Väikest verevät.
Põka põkat
üte nurmõ päält tõistõ.
Traktorist oll väärt miis.
Rahvas ku üts miis ,
vedi noosi kellerile vai kuupa.
Inemise , maa ja ilm olli
kardohka pruuni värmi.
Rahvas , ku üts miis,
kummard kardohka iin.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar