Ku kastõ pand haina
helkmä,
ku loksipinnär hiit verevit
kübinid,
ku pindre päält võtta saat kurkõ
ja sibulit,
ku tuulõga satas ubinit-
peräl, suvõ tõõnõ puul.
Ku suurõs kasunu väiku,
ku läbi tettü mitu kiirdkäiku,
ku põetu ütte ja tõistki tõpõ,
ku pään om
kuld ja hõpõ,
elolgi käsil tu tõõnõ-illatsõmb
puul.
Talvõni ollõv viil aigu ….
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar