Kipõ om, olõ ei aigu,
astu läbi, ku tettüs saa tüü ja
rohkõmb aigu.
Trehvämi toolõpoolõ,
vast suvõpoolõ, sõida mõnikord läbi,
ku levvä aigu.
Mõttõtiidläse arvamist uuri kõgõkogost,
ildampa, ku rohkõmb om aigu.
Imä-esäga kõnõlõ elost
latsiga süämest aoldõ juttu ajami , ku kõigil om aigu.
Ja aig lätt, tä ei tulõ,
elo ku päti kohvi,
sakõ jääs põhja,
päält lürbit är.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar