Ha-ha haiku

     Sumin ja sülem,

   suvehetk, looduses on

    ohtlik lollidel 

Kõrrakõnõ aigo ( hetk, või silmapilk)

Kõrrakõnõ aigo

 tsirgo ütstõõsõ võiki vilistäse viise,

kõrrakõnõ aigo

nurmõl võiulilli  kõllanõ sammetist kleit,

kõrrakõnõ aigo

õdaguverevän tsireli toova egäle õnnõ,

kõrrakõnõ aigo

piibeleht hullutas miilt, 

kõrrakõnõ aigo,

aigki om kõrran,

aiaga om viil aigo,

kõrrakõnõ aigo,

kae ja kullõ

tsipõn  ilma veeren.

Ha-ha haiku (keväjäne ja võrkiilne)

       Tsirelikarva 

     vihm, õhk ja ilm, egäl kas

       tunda and ihon

Elo ku päti kohvi ( kõgõkogu- universum )

 

Kipõ om, olõ  ei aigu,

astu läbi, ku tettüs saa tüü ja rohkõmb aigu.

Trehvämi  toolõpoolõ,

vast suvõpoolõ, sõida mõnikord läbi, ku levvä aigu.

Mõttõtiidläse arvamist uuri kõgõkogost,

ildampa, ku rohkõmb om  aigu.

Imä-esäga  kõnõlõ elost

latsiga    süämest aoldõ  juttu ajami , ku kõigil om  aigu.   

 

Ja aig lätt, tä ei tulõ,

elo ku päti kohvi,

sakõ jääs põhja,

päält lürbit är.  

 

09.mai-imädepäiv ( Mother's Choice ) ( Ruutsvarblanõ om kuldnokk, häitsmehämme-nektar, õietolm )

 

Pühäpäiv, ütses mai

kallendrin imädepäiv,

toomõ ni viläpuu hirmilostõ häitsese,

tüümehitse nokka piten tolmuskin

ütesttükkü häitsmehämmet   vedävä,

ruutsvarblasõ  virgastõ

varra hummogust

tsirgupoigi süütvä,

kõigil imädel kõrgõmb

imäs olõki elokuul poolõli:

hindäperäne,

esieräline,

ettenägemäldä,

naaruline,

ikuline,

tundõlinõ,

ainuline.

Imäle egä päiv, vahtsõnõ  koolipäiv.

 

Hopa laadult ostsõ valgõ pujengi

„Imä valimine „

inglüse  keeli „Mother’s Choice“.

 

Ha-ha haiku

 

   Õitemeres kõik

kaotavad pea, ujuma

      õpetab elu

Iistkõnõlõja vemmalvärss ( keelehuvi tekütamises )

Tütrik, tütrik

tulõ vällä,

läämi liina,

tiimi nalla.

 

Jorss, kas tiiät,

mul om kipõ,

vihma satas,

väiga likõ.

 

Tütrik, tütrik

tulõ  vällä,

õhk om värski,

lilli häitsvä.

 

Tsura, laina

kõnõtraati,

inne tahas  võrku kaeda

om mul  kiäki   kirju saatnu.

 

Tütrik , mul om nopõ näpu,

kirota  sõs kirä sullõ:

Läämi vällä hõngu haardma,

liina pääle  kulatama.

Makõhalu VII, piimäpuki jutu

 

Piimäpuki pääle

esä varra läts       

mannõrgu katõn käen,

sääl jo külämuti 

ku varblasõ istsõva rean,

porgati uuõmbit uudissit:

kiä kellega üle aisa lei, 

kinkäl lehm haigõs  jäi,

kiä sünnüt, kes kuuli,

Piitrel ja Valtõril joomatuuri,

mõntvuuri ütstõõsõga 

üles võtiva   duuri.

Piimätsõõriga lõppivä

piimäpuki jutu,

uuõ uudissõ kedägi nägemädä

kõnõtraadõn liigussõ,

ekraani pääl  kõikaig vilgus

suuri tähtiga ELU,

 nummõr katskümmend  neli (24).

Savvusanna kruunitu pää

     Tiku talun

      kägo oll peräl

      kuuksõ kõigilõ õnnõ,

      kaehtus Mullist  kinä,

      savvusann kaldõ pääl,

      egäl puul pallo õhku,

      lava pääl poonjati 

      kruunitu pää,

      kõigil vildist kübärä pään,

      kruuni saiõ nä inne Charles'i.

Ha-ha haiku

 

Vetepeegel on

ilus, loodus ei peta,

küll inimsugu

Trehväten Maid ( haralinõ- teismeline , alles nüüd olen õppinud vaatama õhtute kuldkollast tolmu, millest luuletas Alliksaar )

Mai jõudsõ peräle,

tujokas  haralinõ,

tiiä ei kiäki midä uuta

timäga ütidsest üüst,

pehmüst,  armu vai halla.

 

Villatsõ vammuska  hiidä säläst,

veidü villast  viska tõisilõ,

Maiga trehvämä lähä,

tä tolmu keerudas üles,

 õdagu tõtõstõ

tolmgi om kuldkõllanõ.

Maiga trehvä  välän ja vilun.