Ilmaparandaja ( külan oll vanastü Maailmameistri mängse pilli, tekk juhutöid, sai mõnõ ruubli, akordion kõik aig üten, nüüdsel aol imaparandaja patsiirvä ümbre poodi ja kerko aian, näile ette om nättu raha iist tüüharjutuse päävä, na mullõ jao peräst ette jääse )

 

Keskpäävä nä istusõ kerkoaian,

haardva hõngo-ristiusko,

ma olõ hummogust tüül.

 

Poodi ümbre patsiirvä

kõva helüga  arvamist teedä andva,

ma joosõ tüült.

 

Jaanipäävä viskasõ

tulõ jaoss  vällä

nõgla hiitnü jõulupuu, 

ma proovi haina niitä.

 

Tulõ pääl kärsätäsõ  mustas

paar juppi vorsti,

pääle klõnotasõ kangõt Rocki

ilma   parandasõ,

ma päiv otsa rabanu tüüd.

 

Õdagu võta aigu veidü persütä,

ilmaparandajail  vaihõlõ jäänu

tüüharjotusõ päävä :

põll ette,

pudõr suhvõ,

suu puhtas.

Vai heldüs ku väsütäv ja rassõ ,

meil mõlõmpil !

 

Ilma parandadõn

meil pääväkõsõ õdagulõ läävä,

vai heldüs, elokõst.