Suvi mujahtõn saistus ( ei teagi kuidas tõlkida, võru keeles kõlab ikka paremini aga ehk tardunud suvi, mis ei kõla üldse hästi, pääväjutt on päiksekiir, sellised septembri luulennud siis)

 

Vilu ja tasatsõ hummoku,

kastõ tege kängä likõs,

autoklaasi omma higitsõ.

 

Päiv hilläk,

pääväjutt lühküs jäänu,

suvi mujahtõn saistus,

otsada küdsämisest väsünü,

ohkas:

„Kiä pindseldäs puid?“