Ma läksin rappa
raba rabas mind jalust
vaikus kõneles
õhka
suvõ peräotsan om
udsudsõ kogosa õdagu
kae
uhakite hõpõtsit päid
pulstva nurmi pääl tuulõ
kuulõ
mõni ütsik illanõ tsirk tsiristäs
ritsikite ütetasadsõ koori vaihõlõ
tunnõ
palumõtsa vaikiolõk
tulõ süämen kodo üten
tunnista
mu seenepurki käkk
alasi hinnäst mõni kuusõ nõkl
hengä
kõiki miiliga kuldkõllast ja harmi
( halli)
Ku käve külast 7 aastaka Antsla muusigakuuli, sõs trehvsi õks mõntvuuri, esiki peris tihtsäle raamatupuuti.Ku sinnä sisse astsõt tilisi ussõ man kellukõnõ, piä kõik oll sääl puust ja õhun esieräline raamatite hõng. (Ku seod kirota, tulõ hõng miilde ja nõnna). Külän raamatit es müüä, raamadupoodist sai õks ütte tõist ostõtus.Raamadu massi sõs kopkit, ruublinõ oll kallis jo.
Piaaigu kõigil olli kotun raamatit täüs raamaduriiuli, kon ütstõõsõga kõrvusi " kogutud teosed". Halli paprõga Varamu, mustaga Tammsaarõ, sinitsega Hint, päält tuu Mirabilia ja kõkõ muud. Ku pallo noid periselt loeti ja ku pallo ostõti tuuperäst, et kõik ostsõva midä saia oll, tiiä ei.
ENE ja ENEKE'se saamises tull küläst varra liina sõita, saista hummogu järjekõrran ja ku vedäsi sait telli.Mu vanõmba jäivä ilma.
Ülikooli aigu saisõmi Raatusõ platsi raamadupoodi ussõ takan, oll teedä, kuna vahtsõ tulõva ja ostsõmi stipi iist ütte tõist.Mul tuust aost viil mitmit alalõ.
Raamadupoodi om nüüdki õnnõ suurõn liinan, veidü ütte tõist müüvväs söögiga ütest poodist. Põlva raamadupuut, kah puust, panti kinni jo üle 10 aasta tagasi.
Üts sõbõr andsõ fb-n teedä , et mi väikun riigin andas aastan vällä 2000 vahtsõt raamatut ( esi ei tiiä, kas nii ka um).
Taivaskoast andsõ inemine jälki teedä, et leüti suur kastitäüs raamatit, tõisi siän ollõv ollu harvusi ( haruldasi).
Suvõ poolõ valut tõõnõ sõbõr süänt, et raamadukogudõn kandas maaha paljo väärtkirändüst, midä ei olõ viimätse viie aasta joosul loetu.
Ütelt puult saa timä murrõst arvo, aga ku pallo om noid kiä vanna tahtva, õks uut ja menukit. Raamadukogu olõ ei kummist, taht kütmist ja kõrran pidämist.
Ku ma esi nüüd raamadupuuti trehvä, olõ nõvvolda.
Riiuli ja leti umma raamatit veerest veereni täüs, kaet, võtat peiu, sõrmitsõt ja inämb jaolt panõt sinnä tagasi kost võtit.
Päält tuu om unikite viisi allahinnatuid, noidki paistus ei haara kiäki.
Viimäte kaiõ mullõ polka ( kaiõ perrä, täütsä võrokiilne sõna) päält vasta kats kuningimändät-Elizabeth ja Silvia.
Ilosa naasõ mõlõmba, aga must jäivä nimä riiuli päält kundõsit kaema.
Ei tiiä, kas egä raamat lugõ, aga mõni kimmäle.
Nii pikk raamadusõbra tervütüs,
hääga ja väega
lugõmise ja kirotamiseni ( salakeelen)
Võrust läbi
lõuna poolõ
sõida
juuri mano
tii nigu lapitekk
Sännä mäest lasõ vabaga alla
kohki innevanastõ
sääl elli Adson ja Jaik,
huuga edesi
Kangsti tulõ
kura kätt oll söögipuut,
hüvvä kätt
vana Postijaam alalõ
ja mäe veere pääl küläselts
piinü nimega MTÜ,
rahvas nigu kusiraudsiku kuhja
sinnä kokko tulõ
talgulõ ja pidolõ,
kuum paik,
sõs edesi jo Matsi rist,
ja olõgi Varstun
juuri man,
kae sääne sai vahtsõnõ värss.
Kunagi paarkümmend aastaka tagasi ku lõunalõ küllä käümä tulli sõbra pääliinlasõ, ollimi noorõmba , võtimi õukat ja pannimi pito, veidü hepoti võro keelega, mängse vahtsõnõ Viie pääle CD. Ja usot vai ei, säält miilde jäänü üts laulusalm, miä jaoperrä miilde tulõ, tuu pääle mõtli ka 2017 aasta Ameerikan, sõs viil es luulõta, viisi ei mäletä aga miis laulsõ nii:
" ameeriklasõ sitt ei haisa
timä ekskrement ei üleültse haisa".
Eelä õdagu tull jälleki miilde, tujo oll sitt, otsõ raamatu üles ja mõtli , kae PULGA JAANI, kiä jo aastit tagasi kirot ja laulsõ :
" su mulk om vajja toppi ärä kinni
las ameeriklasõl jääs vallalõ...
teil kõigil tulõ mulgu toppi kinni
ameeriklaisil jäägu vallalõ...
teid vaia panda kinnimajja
ameerika mi kõigi kodumaa...
Kae perrä "Viie pääle" lk 169.
🤑🤑🤑🤑🤑🤑🤑
Kunagi käve Ameerikan,
sääl kõik oll
big, greit ja hjuudž,( huge)
steit, steik ja kõuk (coca)
hool ja mool ( hall ja mall),
ja hummogust õdaguni
õnnõ smile ( smail)
sääl lahksõva majju pilve
ja uulitsa päälgi magasi "pilve"
põlisameerikläisi maa pääl
"the land of the free..."
Mõni ütsik asi oll sõski ka tillu
tii veeren tühäl maal
narmõndava presendiga
lahvka päält
rosinasilmne indiaaniplika
möi käsitüüd
päiv kõrvõt üllest
tuul puhksõ küle päält
põlisameerikläisi maa pääl
" the land of the free "
Katõ pääle sai nii Sitt lugu,
arvada kats om nüüd ESTAst prii.
Mi eestläse, olõmi küländ " leüge" (leige elik ükskõikne )ja pikä meelega rahvas.Bussiliin, kuul, puut ja pangakontor pandas paiga pääl kinni, veidü vannumi , innekõkõ paiga pääl, aga ei inämb.
Olõ varramba ja viimätsel aol tuu pääle tihtsäle mõtõlnu, esieräliselt köüdüssin lõunaeesti piirkunna kiili tugõmise üleskutsõga.
Umma Pito pidäsi uman keelen mitu tuhat inemist, võro keele moloraamadu pundin om üle 14 000, setodõl om hindä kuningriik, aga paigakiilt om tugõnu alla tuhandõ.
Kimmäle ei kutsu ma üles huupi hindä allkirjä pandma, inne tulõ õks mõtõlda, et mille jaos.
Ei olõ ette teedä kas ja kuimuudu algatus säädüsen vällä nakas nägemä, aga üleskutsmine esihindäst õigõ jo :innekõkõ keele
kaudu saami seon kipõn ilman alalõ hoita hindä juuri ja paiga perändüst.
Egä allkiri lugõ ja näütäs rahva miilsüst ( ku tuud tõtõstõ om) ja et eurodirektiive kõrval om rohkõmb vaia mõtõlda ni kaitsa tuud vähäst, miä paiku pääl alalõ.
Lõpõtusõs. Olõt kuulu August Sabbe meestemõsust ?Ku tiidmine mullõ perälõ jõudsõ, mõtli , et jahmata hindä miist kah mõtsavelle mõsoga, poolõldõ paigapäälne jo.
Päält ostmist sai tenokirä ,kos A.Sabbe tennäs, et kanna timä mõssu ja et ammutagu ma A Sabbe võitlusvaimu ja võidõlgu lõpuni.
Ma sõs võrokeelen 😜 kiroti vasta, et esi ei kanna joht, miis nüüd Sabbedega ja ei olõ kurtnu, suuvsõ näile viil väke ja hääd.
Mõtli sinnapaika kõik jääs, aga 🥳🥳
Oru Andreas kirot vasta " Mõtli , et piä vanaimä kotsile tõlkma minepa, aga kuigimuudu veerse jutu õks kokko. Ikka väega kütame edesi "
Ku ma tuud lugõsi miil läts hääs, kimmäs, olku AI-ga vai kuis, aga kirot ja lugõsi uman keelen.
Hää sõbõr, kiä sa lõpuni lugõsi, är olku "leüge" , egä allkiri lugõ, sabbelikku vaimu meile kõigilõ.
Kotussõ leüät lehe päält:
https://petitsioon.ee/list
Suvi and terütüses käe
häiermäiloga,
suurõ totuga hää nuhkõga
provva pujõngiga
kinkal mõntvuuri süä om täüs,
tummõsilmse õrna iirisegä
korgõst suust ruusõ ja liilijäidegä.
Nurmi pääl häitses armõdu ilosalõ hain
vili luu pääd.
Suvõüüde sumõriku
sammõtinõ helü
hellütäs henge.
Ma olõ !
Suvi annab terekäe
lilleiluga
suure õiega hästi lõhnava
proua pojengiga
kelle mõnikord süda on täis,
tumedasilmse õrna iirisega
kõrgest soost rooside ja liiliatega.
Nurmedel õitseb hirmilusalt hein
vili loob pead.
Suveööde sumeduse
sametine hääl
hellitab hinge.
Mina olen.
Mul om nii viländ
ti umamehepoliitigast
poliitiga tehnoloogiast
ja täütsä ütskõik
miä sa arvat vai lubat,
mi tiiämi rahha ei olõ
täütmine tulõ rahva arvõlt.
Mul om täütsä ütskõik
kinka loodsigun olõt
vai määnest veneht seodvuuri solgutat.
Olõ ei sul määnsitki
põhimõttit,
är ei lähä,
õnnõ ütest parteist
lolli jutuga tõistõ
ja
rahvastki sul ütskõik,
ainum tsiht om
viil inämb võimu.
Tiiät,
mul om viländ
ja ma ei taha
seodvuuri
ei sinno egä ütegi tõist
valli
ja õigõmb olõs ku AI
teid kõiki vällä vahetas.
Periselt veivä vihmasao mu hoobis ilosa latsõpõlvõ mano. Mu agolin on mitmõl noorõl perhel 3 last, kasusõ nigu seene pääle vihma.Sõitva ratastõga, hüppase võrgu pääl ja mõntvuuri kisklõsõ umavahel nigu latsõ õks.
Vihmast saiva kraavi ja lohu vett täüs, mõni lomp andsõ jo tiigi mõõdu vällä. Üts õdak pääle vihma olli naabri kolm last , kats suurõmbat sõsarat ja väiku veli sääl lombin ja kraavin. Poisikõnõ käve hindä verevite seerikitega nigu kurg vii seen, vedäsi jalgu perrä ja kai üle ola takka vette, õks edesi ja tagasi.Sõsara saisõ niisama viin.
Kavvõmbast kai latsi tegemiisi häätahtlikult päält näide imä, timä es käse latsil viist õkva ja nüüd vällä tulla, es sõima, et rõiva saava likõs ja mustas ja vesi tulõ üle seeriku viiri.Timä lask latsil rahumeeli solbõrdada.
Tõõnõ päiv näie, kus tõõsõ perhe umbõs neläaastanõ poisikõnõ hüpäs nigu konn tii perve päält sinna kraavi ja lumpi, vesi kattõ lehte ja üle pää.
Hüpäs ja kiäki es keelä ja latsõl on nii hää miil.Hüpäs är ja läts rattaga sõitma.
Eelä tull agoli kotsalõ vikatkaar ja latsõ hõiksiva "Näe, vikerkaar!".
Mu agoli latsil omma muapritsme näo ja rõivide pääl nink vikatkaar pää kotsal. Nimä ehitäse kuun vanõmbitega hindä elolõ vundamenti, esi tuud prõlla tiidmädä. Tuud om illos kõrvalt kaia ja tunda.
Põimukuu om õks viil suvõkuu, kuiki pehlak om huulõ jo vereväs võõbanu.
Panõmi tähele ja märgimi ilosaid silmäpilkõ....
Õks hääga
Üten tõõsõn riigin ja liinan küle päält kai ello, tõistsugumist ku Maarjamaal.
Perhe tulõva süümä, naasõ puudõrdadu ja uhkõlõ "üles lüüdü", väiku latsõ ku lillitotu, kedä ütstõõsõ võiki nuhutadas ja kõik ütstõist mitu kõrda musotasõ.
Iäkas naanõ ratastoolin, nii 85-90, kedä söögilauda sõidutadas, poig ja minni tedä ku kuningannat sõs teenindäse.
Nimä kõvva ei kõnõla, söövä ja paistus ütstõõsõst huulva.
Tuud kinä oll kõrvalt kaia.Mõtli, kas tõtõstõ nii häste läbi saava, ei olõ kasunu lahku ?🤔
Maarjamaal,
kas olõmi kasunu lahku-
vanõmba latsõ,
naanõ ja miis,
rahvas ni riik ?
Huigumi (hüüame) ütstõist
unõn ja undsõn (unes ja udus)
päävävalgusõn jutto ei alusta,
ütstõist ei sekä.
Päivi viisi tüütämi,
luumi parembat ello,
aga ütstõõsõga kõnõlda,
olõ ei millestki.
Naat naerab peenral
umbrohi ja naised ei
hävi nii lihtsalt
✍️✍️✍️✍️✍️✍️✍️
Vihm nutab kõigi
eest Jaanipäev jällegi
külm ja vesine
✍️✍️✍️✍️✍️
Haikuda saab kaemata tervisele ja ilmale, õieilu õnneks jagub ja Jaanipäeva pole veel kah reformima hakatud 😘
(Selline haiku siis naiselt)
Mai toob kuusele
kasvu raskused hapud
pehmed maitsekad
✍️✍️✍️✍️✍️✍️✍️
hapu mekk suus meelde tõi haiku, ei muud