Haiku

 Ma läksin rappa

raba rabas mind jalust

vaikus kõneles

 õhka

 suvõ peräotsan om

 udsudsõ  kogosa õdagu

 kae

 uhakite hõpõtsit  päid

 pulstva nurmi pääl tuulõ

 kuulõ

 mõni ütsik illanõ tsirk tsiristäs

 ritsikite ütetasadsõ  koori vaihõlõ

 tunnõ

 palumõtsa vaikiolõk

 tulõ süämen  kodo üten

 tunnista

 mu seenepurki käkk

 alasi hinnäst mõni kuusõ nõkl

 hengä

 kõiki miiliga kuldkõllast  ja harmi 

( halli)

 

Haiku

 Pohlad mätta pääl

 verevad  õhetavad

 vereproov korras

Fb raamaduaastast

 Iin ollõv raamaduaasta 2025.Raamatist olõ hindäette pikält märgotanu.

   Ku käve külast 7 aastaka Antsla muusigakuuli, sõs trehvsi õks mõntvuuri, esiki peris tihtsäle raamatupuuti.Ku sinnä sisse astsõt tilisi ussõ man kellukõnõ, piä kõik oll sääl puust ja õhun esieräline  raamatite hõng. (Ku seod kirota, tulõ hõng miilde ja nõnna). Külän raamatit es müüä, raamadupoodist sai õks ütte tõist ostõtus.Raamadu massi sõs kopkit, ruublinõ oll kallis jo.

   Piaaigu kõigil olli kotun raamatit täüs raamaduriiuli,  kon ütstõõsõga kõrvusi " kogutud teosed". Halli paprõga Varamu, mustaga Tammsaarõ, sinitsega Hint, päält tuu Mirabilia ja  kõkõ muud. Ku pallo noid  periselt loeti ja ku pallo ostõti tuuperäst,  et kõik ostsõva midä saia oll, tiiä ei.

   ENE ja ENEKE'se saamises tull küläst varra liina sõita, saista hummogu järjekõrran ja ku vedäsi sait telli.Mu vanõmba jäivä ilma.

    Ülikooli aigu saisõmi Raatusõ platsi raamadupoodi ussõ takan, oll teedä, kuna vahtsõ tulõva ja ostsõmi stipi iist ütte tõist.Mul tuust aost viil mitmit alalõ.

   Raamadupoodi om nüüdki õnnõ suurõn liinan, veidü ütte tõist müüvväs söögiga ütest poodist.  Põlva raamadupuut, kah puust, panti kinni jo üle 10 aasta tagasi.

   Üts sõbõr andsõ fb-n teedä , et mi väikun riigin andas  aastan vällä 2000 vahtsõt raamatut ( esi ei tiiä, kas nii ka um).

   Taivaskoast andsõ inemine jälki teedä, et leüti  suur kastitäüs raamatit, tõisi siän ollõv ollu harvusi ( haruldasi).

    Suvõ poolõ valut tõõnõ sõbõr süänt, et raamadukogudõn kandas maaha paljo väärtkirändüst, midä ei olõ viimätse viie aasta joosul loetu.

 Ütelt puult saa timä murrõst arvo, aga ku pallo om noid kiä vanna tahtva,  õks uut ja menukit. Raamadukogu olõ ei kummist, taht kütmist ja kõrran pidämist.

  Ku ma esi nüüd raamadupuuti trehvä, olõ nõvvolda.

   Riiuli ja leti umma  raamatit veerest veereni täüs, kaet, võtat peiu, sõrmitsõt ja inämb jaolt panõt sinnä tagasi kost võtit.

   Päält tuu om unikite viisi allahinnatuid, noidki paistus ei haara kiäki.

  Viimäte kaiõ mullõ polka ( kaiõ perrä, täütsä võrokiilne sõna) päält vasta kats kuningimändät-Elizabeth ja Silvia.

Ilosa naasõ mõlõmba, aga must jäivä nimä riiuli päält kundõsit kaema.

   Ei tiiä, kas egä raamat lugõ, aga mõni kimmäle.

   Nii pikk raamadusõbra tervütüs, 

      hääga ja väega

 lugõmise ja kirotamiseni ( salakeelen)

Juuri mano

 Võrust läbi 

 lõuna poolõ

sõida 

 juuri mano

  tii  nigu lapitekk

  Sännä mäest lasõ vabaga alla

  kohki innevanastõ 

  sääl elli  Adson ja Jaik,

  huuga edesi

  Kangsti tulõ

  kura kätt oll söögipuut,

  hüvvä kätt

 vana Postijaam alalõ 

  ja mäe veere pääl küläselts

 piinü nimega MTÜ,

 rahvas  nigu kusiraudsiku kuhja

  sinnä kokko tulõ

 talgulõ ja  pidolõ,

 kuum paik, 

sõs edesi  jo Matsi rist,

 ja olõgi Varstun

 juuri man,

 kae sääne sai vahtsõnõ värss.

 

Haiku suvest 24

 Rohtunud aed ja

vändaga kaev, eilne päev,

kas elasin seal

Haiku inspireertud  suvetabamusest Pärnumaal

Fb 01.03.25

 Kunagi paarkümmend  aastaka tagasi ku lõunalõ  küllä käümä tulli sõbra pääliinlasõ, ollimi  noorõmba , võtimi õukat ja pannimi pito, veidü hepoti võro keelega,  mängse vahtsõnõ  Viie pääle CD. Ja usot vai ei,    säält miilde jäänü üts  laulusalm, miä jaoperrä miilde tulõ,  tuu pääle  mõtli ka 2017 aasta Ameerikan, sõs viil es luulõta,  viisi ei mäletä aga  miis laulsõ nii:

  " ameeriklasõ sitt ei haisa

     timä ekskrement ei üleültse haisa". 

Eelä õdagu  tull jälleki miilde,  tujo oll sitt,  otsõ raamatu üles  ja mõtli , kae PULGA JAANI, kiä jo aastit tagasi kirot  ja laulsõ :

" su mulk om vajja toppi ärä kinni

 las ameeriklasõl jääs vallalõ...

  teil kõigil tulõ mulgu toppi kinni

   ameeriklaisil jäägu vallalõ...

  teid vaia panda kinnimajja

   ameerika mi kõigi kodumaa...

 Kae perrä "Viie pääle" lk 169.

🤑🤑🤑🤑🤑🤑🤑

   Kunagi käve Ameerikan,

   sääl kõik oll

   big, greit ja hjuudž,( huge)

   steit, steik ja kõuk (coca)

   hool ja mool ( hall ja mall),

   ja  hummogust õdaguni

   õnnõ smile ( smail)

    sääl lahksõva  majju pilve

   ja uulitsa päälgi magasi "pilve"

   põlisameerikläisi maa pääl

   "the land of the free..."

    Mõni ütsik asi oll sõski ka tillu

   tii veeren tühäl maal 

    narmõndava presendiga 

    lahvka päält

   rosinasilmne indiaaniplika

   möi käsitüüd

    päiv kõrvõt  üllest

    tuul puhksõ küle päält

    põlisameerikläisi maa pääl

     " the land of the free "

      Katõ pääle sai nii Sitt lugu, 

      arvada  kats om nüüd ESTAst prii.

Fb toeta lõuna eest kiili

 Mi eestläse, olõmi küländ                        " leüge" (leige elik ükskõikne )ja pikä meelega rahvas.Bussiliin, kuul, puut ja pangakontor pandas paiga pääl kinni, veidü vannumi , innekõkõ paiga pääl, aga ei inämb.

   Olõ varramba ja viimätsel aol tuu pääle tihtsäle mõtõlnu, esieräliselt köüdüssin lõunaeesti piirkunna kiili  tugõmise üleskutsõga.

  Umma Pito pidäsi uman keelen mitu tuhat inemist, võro keele moloraamadu  pundin om üle 14 000, setodõl om hindä kuningriik, aga paigakiilt om  tugõnu alla tuhandõ.

 Kimmäle ei kutsu ma üles huupi hindä allkirjä pandma, inne tulõ õks mõtõlda,  et mille jaos.

  Ei olõ ette teedä kas  ja kuimuudu algatus säädüsen vällä nakas nägemä, aga üleskutsmine esihindäst  õigõ jo :innekõkõ  keele

kaudu saami seon kipõn ilman alalõ hoita  hindä juuri ja paiga perändüst.

Egä allkiri lugõ ja näütäs  rahva miilsüst ( ku tuud tõtõstõ om) ja et eurodirektiive  kõrval om rohkõmb vaia mõtõlda  ni kaitsa tuud vähäst, miä  paiku pääl alalõ.

  Lõpõtusõs. Olõt kuulu August Sabbe meestemõsust ?Ku tiidmine mullõ perälõ jõudsõ, mõtli , et jahmata hindä miist kah mõtsavelle mõsoga, poolõldõ  paigapäälne jo.

  Päält ostmist sai tenokirä ,kos A.Sabbe tennäs, et kanna timä mõssu ja et ammutagu ma A Sabbe võitlusvaimu ja võidõlgu lõpuni.

  Ma sõs võrokeelen 😜 kiroti vasta, et esi ei kanna joht, miis nüüd Sabbedega ja ei olõ kurtnu, suuvsõ näile viil väke ja hääd.

  Mõtli sinnapaika kõik jääs, aga 🥳🥳

   Oru Andreas kirot vasta " Mõtli , et piä vanaimä kotsile tõlkma minepa, aga kuigimuudu veerse jutu õks kokko. Ikka väega kütame edesi "

   Ku ma tuud lugõsi miil läts hääs,  kimmäs, olku AI-ga vai kuis, aga kirot ja lugõsi uman keelen.

   Hää sõbõr, kiä sa lõpuni lugõsi, är olku "leüge" , egä allkiri lugõ, sabbelikku vaimu meile kõigilõ.

Kotussõ leüät lehe päält:

https://petitsioon.ee/list

Suvõalgusõ teretüs

 

Suvi and terütüses käe

häiermäiloga,

suurõ totuga hää nuhkõga

provva pujõngiga

kinkal mõntvuuri süä om täüs,

tummõsilmse õrna iirisegä

korgõst suust ruusõ ja liilijäidegä.

Nurmi pääl häitses armõdu ilosalõ hain

vili luu  pääd.

Suvõüüde sumõriku

sammõtinõ helü

hellütäs henge.

Ma olõ !

 

Suvi annab terekäe

lilleiluga

suure õiega hästi lõhnava

proua pojengiga

kelle mõnikord süda on täis,

tumedasilmse õrna iirisega

kõrgest soost rooside ja liiliatega.

Nurmedel õitseb  hirmilusalt  hein

vili loob pead.

Suveööde sumeduse

sametine  hääl

hellitab hinge.

Mina olen.

 

Viländ ja ütskõik

 Mul om nii viländ

 ti umamehepoliitigast 

 poliitiga tehnoloogiast

  ja täütsä ütskõik

 miä sa arvat vai lubat, 

mi  tiiämi rahha ei olõ

 täütmine tulõ rahva arvõlt.

Mul om täütsä ütskõik

kinka loodsigun olõt

vai määnest veneht seodvuuri solgutat.

Olõ ei sul määnsitki

põhimõttit,

är ei lähä,

õnnõ ütest parteist 

lolli jutuga tõistõ 

ja

 rahvastki  sul ütskõik,

ainum tsiht om 

viil inämb  võimu.

Tiiät,

 mul om viländ  

ja ma ei taha

seodvuuri

ei sinno egä ütegi tõist 

valli

ja õigõmb olõs ku AI

teid kõiki vällä vahetas.

Haiku

 Enne kui sinep

 tuubi ja kangeks sai ta

 oli lillelaps

03.08.24 fb märgitus

 Seo nätäl kupat kõvastõ vihma ja tuu oll ummamuudu illos ja hää.

   Periselt  veivä  vihmasao mu hoobis ilosa latsõpõlvõ mano. Mu agolin on  mitmõl noorõl perhel 3 last, kasusõ nigu seene pääle vihma.Sõitva ratastõga, hüppase võrgu pääl ja mõntvuuri kisklõsõ umavahel nigu latsõ õks.

   Vihmast saiva kraavi  ja lohu vett täüs, mõni lomp andsõ jo tiigi mõõdu vällä. Üts õdak pääle vihma olli naabri kolm last , kats suurõmbat sõsarat ja väiku veli sääl lombin ja kraavin. Poisikõnõ käve hindä verevite seerikitega nigu kurg vii seen, vedäsi jalgu perrä ja kai üle ola takka vette,   õks edesi ja tagasi.Sõsara saisõ niisama viin.

   Kavvõmbast kai latsi tegemiisi häätahtlikult päält näide imä, timä es käse  latsil viist õkva ja nüüd vällä tulla, es sõima, et rõiva saava likõs ja mustas ja vesi tulõ üle seeriku viiri.Timä lask latsil rahumeeli solbõrdada.

   Tõõnõ päiv näie, kus tõõsõ perhe  umbõs neläaastanõ poisikõnõ hüpäs nigu konn   tii perve päält sinna  kraavi ja lumpi, vesi kattõ lehte  ja üle pää. 

Hüpäs ja kiäki es keelä ja latsõl on nii hää miil.Hüpäs är ja läts rattaga sõitma.

   Eelä tull agoli kotsalõ vikatkaar ja latsõ hõiksiva "Näe, vikerkaar!".

   Mu agoli latsil omma muapritsme näo ja rõivide pääl  nink vikatkaar pää kotsal. Nimä ehitäse kuun vanõmbitega hindä elolõ vundamenti, esi tuud prõlla tiidmädä. Tuud om illos kõrvalt kaia ja tunda.

   Põimukuu om õks viil suvõkuu, kuiki pehlak om huulõ jo vereväs võõbanu.

    Panõmi tähele ja märgimi ilosaid silmäpilkõ....

    Õks hääga

28.okt fb märgitus ja värss Tuneesia

 Üten tõõsõn riigin ja liinan küle päält kai ello, tõistsugumist ku  Maarjamaal.

   Perhe tulõva süümä, naasõ puudõrdadu ja uhkõlõ "üles lüüdü", väiku latsõ ku lillitotu, kedä ütstõõsõ võiki nuhutadas ja  kõik ütstõist mitu kõrda musotasõ.

  Iäkas naanõ ratastoolin, nii 85-90, kedä  söögilauda sõidutadas, poig ja minni tedä ku kuningannat sõs teenindäse.

   Nimä kõvva ei kõnõla, söövä ja paistus ütstõõsõst huulva.

   Tuud kinä oll kõrvalt kaia.Mõtli, kas tõtõstõ nii häste läbi saava, ei olõ kasunu lahku ?🤔

               Maarjamaal,

      kas olõmi kasunu lahku-

         vanõmba latsõ,

          naanõ ja miis,

          rahvas ni riik ?

     Huigumi (hüüame) ütstõist

        unõn ja undsõn (unes ja udus)

         päävävalgusõn jutto ei alusta,

                  ütstõist ei sekä.

           Päivi viisi tüütämi,

          luumi  parembat ello,

          aga ütstõõsõga kõnõlda,

                 olõ ei millestki.

Ha ha haiku

 Naat naerab peenral

umbrohi ja naised ei

hävi nii lihtsalt

✍️✍️✍️✍️✍️✍️✍️

Vihm nutab  kõigi

 eest Jaanipäev jällegi

 külm ja vesine 

 ✍️✍️✍️✍️✍️

  Haikuda saab kaemata tervisele ja ilmale, õieilu õnneks jagub ja Jaanipäeva pole veel kah reformima hakatud 😘

(Selline haiku siis naiselt)

Ha ha haiku

 Mai toob kuusele

kasvu raskused  hapud

pehmed maitsekad

✍️✍️✍️✍️✍️✍️✍️

hapu mekk suus meelde tõi haiku, ei muud