Rõõm tõdeda, et kiiksuga minimalism, mu uneootel või varahommikul ha- ha haigutatud haikud elavad teie kodudes oma elu✍️😘
Koore all kõike
hirm, haavad, süda ja hing
pealispind petab
Rõõm tõdeda, et kiiksuga minimalism, mu uneootel või varahommikul ha- ha haigutatud haikud elavad teie kodudes oma elu✍️😘
Koore all kõike
hirm, haavad, süda ja hing
pealispind petab
Vällän oll' pümme ja lämmi, taivast tull' rassõt vihma, kuulda oll', kiäki klopsõ kõvva ussõ pääle, viinakuu viimäne päiv.
Ussõ tei vallalõ, 5 musta, pikkusõga silmini, nuurt, küssevä kõvva ja ütest suust " Pomm vai komm ?", mitte midägi muud.
Vihm sattõ näile pääle, tähele panni ütel poiskõsõl vihmapissar kõrras helgät ja saisat silmäkarva pääl, inne ku maha sattõ... Kotisuu vallalõ, uutsõva, olku olla.
Ameeriga kaiõ mullõ otsa, tundsõ hinnäst kehväste .
Ütli, kompvekke olõ ei, kingiti sokulaat, tõi, a tõtõstõ, andmisest es olõ rõõmu. Kõnõlõma nakasi võro keeli. Anni teedä, et ku ma nuur olli, sandin kävemi: laulimi, näütlimi, suhtlimi, niisama es anta midägi.
Noorõ pümmen kaiõ minno ku kivistüst, veidü ulli, kiä saisõ ussõ pääl.
Ma tundsõ hinnäst halvastõ, pümmensaisja taaroti jala päält jalalõ, es tiiä kohe käkki silmi.
Sõs ütel üts latskõnõ "Ilusat päeva", vällän oll' kottpümme, sattõ vihma ja päiv oll' magama lännü.
Käändse ussõ lukku, tarõn oll' Vana Võromaa, vällän Ameeriga.
Arvada, mu tundmine , kõrda lätt õnnõ mullõ hindäle...
Kuis ma vaimusüüki möie ?
Lehekuun om Varstun, kost ma peri olõ, laata peetü, seodvuuri sõs puulpäävä.
Päiv inne laata tull mõtõ, et mis olõs, ku lähäs ja püüäs sääl müüvä hindä võrokiilset "Taivast ja tuuõst ".Riide sai kaubalõ üte sõbraga, kiä lubasi mullõ hindä mano lavva ja puul meetrit. Opas viil, et panõ lämmäle rõivile.(Suur teno tääle)
Puulpäävä hummok oll tõtõstõ külm.Talvõtsuklõja vammus sälän ja kohvri raamatitega üten, olli rivi pääl.
Kõrval müüdi lihha ja leibä, vastan tsukruvatti.
Rahvas nakas ütse aigu liikma, raamatite poolõ meetri pääle kae es suurt kiäki.
Aga laat om kõnõlamise kotus ja sääl tulõ nigu kikas kirgi. Nakasi sõs kirgmä- ku ma sinnä joba sundusõta tullu olli.
Laada jutumiis oll Lepä Margus ( tiiät , tuu kiä Kiirt om mängnü, ), kirgse tääleki julgõlt, et luulõraamat saia om, uma külä imemise kirotet viil. Timä jo esi ka sääl "Suvõ " kinun asjat laada pääl Teele ja kikkaga. Varstun ta mu meelest ilot niisama, aga veidü õks poonjat kah.
Ausalt tulõ üteldä, et võõrid mehi oll võrokiilse luulõraamaduga rassõ püündä, nimä ostsõva õks suitsu- lihha,-vorsti ja - angõrjat. Leeväpätsi , 7 eurot tükk, põlgsõ mõni kallis, aga mitte kõik. Kilu (1 kg) suitsulihha ja luulõraamat olli inämb vähämb üte hinnaga.Lihast saat kõtu täüs, aga miä sa luulõst saat ?
Päävä edeneden võtsõ laat vunki mano ja kirgmine tõi leti mano vannu tutvit ja tõisigi laadalisi. Näütüses
trehväsi üte uma oppajaga ja naabri Tiiuga, kedä üle 40 aasta nännü es olõ. Usut vai ei, aga üten võetu võrokiilse raamadu, leüdsevä päävä pääle uue kodo ( muidoki es olõ näid tiiä ei ku paljo )
Laadalõ tull käümä ka alasi lustiline ja väke täüs Laubõ Kadri, kiä om prõlla võro keele iistkõnõlõja. Kadri ostsõ raamadu, imäle kikka ja kirgse päält tuu Tik-Tokin, õks uman keelen🐓🐓🐓 🐓🐓
Ja viimätse raamatu ostsõ üts noorõpuulne miis, kiä ütel olõvat laadakõrraldaja ja Varstu laat timä edimene. Tuu raamat läts sõs noorõlõ mehele.😜
Peris põnnõv om vaihõpääl elon mõni jänesehaak tetä ja hinnäst hoobis tõistmuudu proovilõ panda.
Paigalsaismine, seltsimehe, om egäs- tahes tagasiminek , vai kuis tuu ütelüs ollgi ?
Kaartõtsilga päävä käen helkvä
õkva ku Bohemia kristal
laskva perämist talvõikku-
tsilk-tsolk, tsilk-tsolk,
paistus nii kipõ näil
laulda esierälist är' mineki
viimäst viisi
Kildakõisis purus satas talv...
🌬️💧🌬️💧🌬️💧
kaartõtsilk- jääpurikas
Kildakõisis - kildudeks
Istsõ kaardõ all ja kullõlsi tuud viisi millest sai tunnõ ja värss 🥳
Mõtlõ õks, miä om pääasi.
Aastid tagasi ku nakassi vanaimä majja , mis oll otsast otsani tavaari täüs , tühäs tegemä,küsse tädi muuseän kurjastõ, et kohe ma nuu vanaimä püksülõikõ panni. ( No kohe, ma paluti nuu är🫣). Tõõnõ tahtsõ vanna vedrudõga raudsängü. Esä , päält ütsekümne, kaes häädüsegä garaažin sinnä tallõlõ pantut: mine tiiä kuna viil vaia tulõ.
Põlvkund ja paar inne minno, oll inemiisil vähä asju ja kõik tull rassõlt kätte. Vellil oll katõ pääle üts paar juuniga pükse. Üts saapapaar tiinse mitut last, rõivit paigati ja tetti ümbre. Asju oll vähä ja noid pidi hoitma.
Mu põlvkunnal oll rohkõmb asju.Poodin midägi es olõ, a sainakapi olli veerest veereni asju täüs:rõiva palknit, annomit ja eski raamatit. Esiasi, ku palju viimätsit loeti.
Kalli raha iist kauplimi siit säält vällä vällämaa asjugi: püksüperse piltegä kilekottõ, 3 ja 5 ruublit tükk, eski kuluva saimi lõpus kätte- Montana inämbjaolt.
Ja ütsaig kummardiva kõik kuldsite niitegä gaasirätte.Gaasiräti, nii näid kutsuti, olli verevä, kõllatse vai sinitse. Noist teksevä imä tütarlatsile pähä uhkõ totu vai köütsevä lokirullõ ja soengu pääle.
Kirsis koogi pääl, prõlla rassõ ette kujotada, oll klaasi takan kostki vällämaalt saadu postkaart, miä liigutadõn muutsõ pilti.
Egäl ütel es olõ ja kiä saiõ, oll uhkõ😉.
Nüüdsel aol om asju nii palju,
et mahu ei är', kõik möövä vahet pidämätä poodin ja võrgun.
Otsast veetäs vannu hilpõ ja massinit iist är Mustalõ mandrilõ. Hindä tarõ piat uusi asju jaos puhas olõma.
Miä sõs tuu pääasi om, mõtlõ, ku vaota võrgun
tülgähtüsegä kinni aolehest ette visanu pähämäärmise, ma tahas õnnõ uudissit lukõ...🫡
Hummõn sõs 8.märts , naisipäiv, innevanastõ punanõ pühä, saadõti kaartõ, kingiti häiermid ja peeti pito.
Keskkuuli viimätsen klassin olli jorsi kõigilõ naissuust olõvuisilõ sebinü verevä tulbi ja ohku raamadu päälkirjäga " Noorele emale "😅. Esihindäst arvo saia pidivä kõik tütriku ütskõrd imäs saama ja inämbjaolt nii jo lätski.
Kotun oll' kõigil joba riiulin B.Spock"Teie laps".
Tuu raamat, kuis periselt imäss saamine käü, oll muidoki letialonõ kaup ja kotun tuud esialgu riiuli pääle es panda.Mii koton oll' põnnõv raamat " Avameelselt abielust" ütsaig mõsokappi käkitü, aga pubõkas (haraline ) oll' teräne tegeläne, timä tiidse rohkõmb ku vanõmba arvsi.
Tõtõstõ ütelden, sai tuud tarka raamatut nii ütsindä ku mõnõ sõbrannõga huviga loetus, kehä imelik ja nägo verrev🤣.
Ütskõrd ( olli jo küländ vana) loi ma ull' lats ütel sünnüpääväl tädi märgüsraamadust kõvva ette elotarkusõ: "Kuupuhastus om nigu palk, terve kuu oodat ja 5 pääväga om läbi ". Oh sa pühä püss, ma sai säälsaman tädi käest säändse päästoppusõ: kas mul ei ollõv arvo pään ja üldseki häpü ja nii edesi... Häpü om tuust tundmisest siiäni -meelen, aga miä ma võlssi teie 🤔 arvo es saa.
Kujotat ette määne aig oll ja ku täämbä küstä nuuri käest, mis tuu kuupuhastus om, sõs na vast arvasõ, et kosmosõn mõstas kuud puhtas.
No vot, (sex) , Always, Libresse, Naturella, normal ja super, egän suurõn söögipoodin. Kiä teist ei tunnõ nüüd hinnäst peräst seod juttu kehväste, ilosat naisipäivä- ex.🥰
Ku sullõ saatus
kink elovii piikri
ette ei tiiä , mis maiguga.
Veitseviisi mekit,
sõõmu kaupa rüüpät,
märke loet ja märgotat:
õnnõl om taivaviir iin
ja silmä viil,
koonis elo.
Sõda
katõ aastaga eletüs saa kuus
vihkamine
sugupõlv- paar
võidumehi ei olõ
haava ja veri
ega päiv lein
matõtas sõpru ni ligimädsi
lõpnu looma , kuulnu noorõ
kodolda ilmsüütä rahvas
tühetümäs pommitadu
külä ja liina
kurbus sõamehe silmin
automaat rõnna pääl
lõppu ei paistu
aga julgõlõ esämaa iist...
Lüütsepä Kuutsi
mitu suitsu,
Punsa ja Pähni
mitu lehmä ja lammast,
Paganamaa
mitu kassi ja pinni,
Liguri Luutsniku
mitu vanna ja last ?
Aig tõtõstõ tõõsõs tennü mi luu,
aojõgi toonu vahtsõ
digiao
nüüd puutri üsän
raha iist ja talgu kõrran piäss
rohokammarõ tasõmõl
UNISTAMA
suurõlidselt ja häste
ilmanõutraalsõlt (kliimaneutraalselt)
elorikkusõst
kos inemine om osa luudusõst
Ilda aigu ku Ulvi jagasi kõllast kürvitsät , ( aitehh ) arotimi kuimuudu mi kiäki kürvitsest supi keedämi.Egäl naasõl oll uma söögioppus.
Täämbä hummogu sai päästoppusõ võro keelen kirotamise kotsäle. Kiäki xxx ansdõ Vana-Võromaa pildipundin vasta pääd (kiräkeeli), et ku taha võro keelen kirotada, olku tuun terve jutt ja mu kirotamine ei näüta võro keele mõistmist ja miilsüst.Ütesõnaga keedi kokko jama, miä ei ollõv liha ei kala.
Ku olli "Taivast ja tuulõst " valmis küdsänü, ütel üts ja tõõnõ, et umal aol üteldi koton, är' kõnõlgu, "räägi."
Mu koton nii es üldä, ku vaia kõnõli kiräkeeli ja inämbjaolt võrokeeli. Võro kiil om mu imäkiil. Hindä arust kõnõlõ ma peris häste, no vähämbält kolmõ pääle. Kirotamisega om rassõmb, aga ma püüvvä. Kolmõmehe om kõik aig maa suul ollu, võro keele doktorit om väiga vähä. Kuis mi ütskõik määnest kiilt kõgõ parembide opimi- õks kõnõldõn ja kirotadõn- harotadõn. ( Võro keelen om üts raadiosaadõ 10 minutit pikk ja väiku aoleht ).
Ma ei kõnõlõ ja kirota hepotamise peräst, palju lihtsämb olõs kiräkeeli, a innekõkõ tuu peräst, et niimuudu ma olõgi võrokõnõ ja nuu kiä püündva arvo saia omma periselt Võromaa sõbra.
Mul om tõtõstõ hää miil, et inämb om inemiisi ( sääl pundin kah ) kiä püündvä arvo saia, kõnõlda ja kirotada, mis sõs, et mõnikõrd lätt võlssi.
Viil supi kiitmisest.
Õks tulõ ette tarku, kiä ütlese vanalõ pernaasõlõ, et timä ei mõistagi suppi kiitä, esi lihaleeme kiitmisest midägi tiidmädä. Supp tetäst kuubikist😏.
Alasi om vanal pernaasõl kõgõ rohkõmb abi noist kiä hindä retsepte ni nõvvoandid jagava ja esi iist võtva. Sõs om mõnõl ütsikul doktoril kah midä uuri.
Periselt võrokõnõ, hääga ja väega
( Pelmeeni om esi tettü, Inara käest opõsimi ☺️)
Tüünätäl läbi, aig hõngu haarda, egäsugutsit ettevõtmisi kohe kutsutas ja midä pakutas : tiatrit
ja kinnu, muusigat ja kunsti, pito ja poonjatamist sainast sainani.
ENSV aigu, nuurusõn, suurt midägi es olõ. Nellä aasta takast laulu - ja tantsupido. Paar kõrda nädalin näüdäti külän kinnu ja jaoperrä oll Mõnistõ vai Tsooru rahvamajan mõni kontsõrt vai tiätritükk. Esinemän käve Orumõts ja ansambli "Laine", Lääts, Kuslap ja Loop. Saal oll täüs kõvvu pinke, ettepoolõ saiva pileti osta ülemusõ : direktori , partorgi ja juhataja, ruum alasi ku midägi pakuti pilgõni rahvast täüs ja kõik olli rahul.
Kinun käümine oll otav: akõn, mille kaudu sai kaia üle kinnitse riigipiiri.Ku kinun veidü musotamist näüdäti vai paarikõnõ ütenkuun teki ala läts, es lubata ala 16 aastatsid üle läve.🤣. Saksa DV, India, sõpru prantslaisi kinu ( Dean Reed, Louis de Funes,Depardieu, Delon, Goiko Mitic) tõi rahva alasi kinnu.
Istsõt sääl kallõ pikä pingi pääl, ahmsõt veidü vällämaa ello, mõnikõrd naarit, tõõnõkõrd poetit pisara. Kinumehe Voomõtsa Volli ja Kokõ Heinu sõitsõva aastit küläst küllä filmikarbi autun, tettü ja tõistmuudu mehe.
Mõistaki es rohkõmb tahta.
Aga mu külän elli ka riigi edimene punkar Noolõ Riho, andõga inemine. Timäl oll joba sügäväl nõukaaol uhkõ vällämaa helütsõõri kogo. Määndse valemiga tiä kogo hinele hangõld, om mul tiidmädä, aga vastaütlemine, haaknõgla ja lillas värvidü hjuussõ jõudsõ Riho kaudu mi küllä küländ varra.
Üts üü kävemi klassisõsara Tiinaga Riho puul plaatõ kullõman, timä muudku kõnõl ja veerüt plaatõ : Sex Pistolsit, Led Zeppelini, Alice Cooperit ja muud rassõt kraami. Mul oll hummogus põis põlvini , uni silmä- nukan ja punkarit meist es saa.
Nüüdsel aol jah saat kultuursõlt aigu viitä hummogust ilda üüni ku tahtmist , rahha, viismist ja aigu om.
Mis muud , ku pallo tervüsi ja ilosaid läbielämiisi, kultuuri vai lihtsäle värskit õhku.