Ütskõrd,
kinni vaos su elopäivi värräi,
enämb ei olõ midägi vaia.
Ütskõrd,
puhtas kraamitas su kapi ja suhvli,
üle loetas väidse ja kahvli.
Ütskõrd,
nõuvvulda kaias su heegeldetüid pitse,
maha müüvväs maja
ja ehte.
Ütskõrd ,
ei kiäki tiiä, et olõman ollit,
tüüd murdsõt ja mõnikõrd süämest naarit.
Ütskõrd,
tulõ tuu kõrd.
Igal kaunal on
uba, mõttekus loob me
elule uba
Egäl kõdral om
uba, mõttõkus kuda
elolõ upa
Jakabpääväs om
palanulill helle- piä häitsenü,
päiv pliiknü är’
tä ilosat värmi häiermä,
kimalasõ unidsõ,
suikva tottõ pääl,
ütesävägine aiglanõ,
üte kõllatsõ häelmä kaupa
tege ilmaga kaupa.
Kikkaseene vasta tahtmist
pressvä nõna maa seest vällä ,
aig jo- a mätas kuivõlik,
Jakab hiit külmä kivi vette,
pääväl ja päivilistel-
alasi rutt.
võtt alati vähämb pakkmist,
pulmas, sünnipääväs ja puhtilõ.
Sendisaagõldaja
taht egält puult rohkõmb saia
ja vähämb masta.
Sendisaagõldaja
ostsõ kats pooilgut piimäsuppi,
nii saiõ kopka odavambalt,
vii tüü mant termossõga
kodu kohvi,
rahata saia jo...
koonõrdamine vai kokkuhoitmine🤔
Kristaga kõnili võro- ja kiräkeeli.
Andresega kõnõli võrokeeli
(tä külh seto vist),
Jüriga kõnõli võrokeeli,
Annaga kõnõli võrokeeli,
Lembitu, Aire ja Kristaga jälki kiräkeeli,
Estri ja Maiduga kõnõli võrokeeli,
sõs inämbjaolt õks imäkeeli.😍
Kesksuvõ pühäpäiv-
Ähniorg
välan latsõ ümbre majju juuskva,
kõva helüga huikasõ ,
ütstõist tsänkvä,
törtsü ikvä
harailise patsiirvä piniga,
üleaidnõ provva jalotas tõukassi,
vannu ei olõ nätä-
arvada toimõtasõ
vai pääväst uimatsõ,
õhun lainõlõs küdsämise hõng.
Kiäki
ei keelä-
juuskõ ja rüüki,
lats olla,
asatada pümmeni,
juuskõ ja rüüki,
sadada sängü
magusalõ maada,
lats olla,
unõn ja ilmuisi.
Tuul viljapeades,
tera on ainuke kes,
ei karda lõikust
Tuul villä päien,
terä ainukõnõ kiä
ei pelgä lõikust
Võlskus vilist vilepilli,
Kõrkus kõdrits upõ,
ussõst astsõ vällä
ku pessäsaanu pini.
Sõna murdsõ piike ja
tarõn paugut Piknõ,
haugati näil vasta
ku nukka aetu pini.
Tukõv nuhel nõrka
ja Ikäv irvit nukan,
tundsõ hinnäst õkva
ku vette visat’ pini.
kõrval Massu peesüti,
Pinikene, pinikene,
peenükene peon.
Iäga lähämi laisas ja laias,
hillätassa kihä vaos
vormitus.
Vihma tulõva läävä,
päiv
paistus egäle.
Iäga hall tulõ pähä ja miilde,
silmist kaos kipõn ja helgätüs.
Vihma tulõva läävä,
päiv
paistus egäle.
Iäga hirmus saa ilosas,
vaikiolõk and meelele rahu.
päiv paistus egäle.
Iäga vaomi kühmä,
tulõ jakuhalu,
peräkõrd hambilda naaratus.
päiv paistus egäle.
päiv paistus egäle.
Iäta elämädä jääs elo,
Iätä
ei sünnü midägi.
Vihma tulõva läävä,
päiv
paistus egäle.
Ekä päivä ellä ku pühäpäivä,
häste mõistat sa,
(vai nii vähämbält vällä näüdeldä).
Kas ma üldsegi tunnõ sinno,
kas tiiät, kiä olõ ma?
Tiiämi ütstõõsõ viku ja hääd,
muiatõn muiduki ütled,
😍 ma üleni hää.
Kas ma üldsegi tunnõ sinno,
kas tiiät, kiä olä ma ?
Ütlnü harva sullõ, et kallis olõt,
ku üts puu, mille ala nigu elläi
viha ja vihma iist, lähä varjulõ.
Kas ma üldsegi tunnõ sinno,
kas tiiät, kiä olõ ma?
Kats hinge, miis ja naanõ,
elon kuun õkva ku kellä tseieri,
üts tsiht aiglasõlt tundõ,
tõõnõ kipõstõ kaari lugõ minutõid
ja aig tikatas sekundõid.
Kas ma üldsegi tunnõ sinno,
kas tiiät, kiä olõ ma ?
ainos elo om üte klahvi all,
mõstu valgõ ja must mõso,
tilpnõs näppegä nüüre pääl,
uut (ootab) arvamist saandalt (sajandalt ) sõbralt,
kinkä seltsi saat klahvi alt,
jaat teedüst, midä esi ei jaga
( jagad teadmist, mida ise ei mõista saja esimesele)
saa edimesele
ja elokõnõ hilbõlõs (tilpneb)
tuuli käen -nööri pääl....🥴🥳
