Ütskõrd,
kinni vaos su elopäivi värräi,
enämb ei olõ midägi vaia.
Ütskõrd,
puhtas kraamitas su kapi ja suhvli,
üle loetas väidse ja kahvli.
Ütskõrd,
nõuvvulda kaias su heegeldetüid pitse,
maha müvväs maja
ja ehte.
Ütskõrd ,
ei kiäki tiiä, et olõman ollit,
tüüd murdsõt ja mõnikõrd süämest naarit.
Ütskõrd,
tulõ tuu kõrd.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar