Kõrraga ja ütekõrraga ( sääne katõ mõttõga värss sai seokõrd )

 

Miis tege ütte asja-

      kõrraga,

esi ütles põhalikult,

      kõrraldõ.

Naanõ asjatas kupallo

        kõrraga ?

 Tege mitund-õks kõrraga.

Miis küsüs,  mille 

     mitund ja kõrraga.

   Kõrraga ütte ja

        kõrralõ.

 Säändse kõrraga

     ikk tulõ naasõl

        kõrraga.  

 

Trehvämise ( Kipõ, om ollu väiga kinäsid trehvämisi kos olõ saanu lugõda hindä värsse ja kõnõlda. Egä kõrd olõ tullu trehvämistelt tenotundõga, a elo om eloline ja elopiltnik leüd õks , midä häätahtlikult kirjä panda )

Hingestätült hindä värssi

Mia must jääs ma loiõ,

samal aol üts kinä tädi

krõbist kumpvekke,

krõbist nigu hiirekene,

kõrva lukun,

hindä arust häste hillä

veidü lutsut -

pühälikult lõpõti,

„Mõlõmba jo alastõ ,

 tulõmi ja lähämi „

Ha-ha haiku, sõbõr and teedä, et täämbä om haikude rahvusvaheline päiv, tull haikuda

 

  Punased nibud 

 kikkis, kuid kribud, kevad 

  koob ahvatlusi 

Urbõl om põsõ punnin

 

Urbõl ( pung) om põsõ punnin,

uutva pääväkäsku 

õkva ku miis tsärrelt naasõlt.

Tiidvä, vajja valla  lüüä,

a ei viisi viil.

Pääväkäsk alati  tulõ,

urbõlõ ja mehele😉

Pühäpäiv 09.04.2023.

 

Pühäpäiv,  ütses aprill,

munapühä, tädi sünnüpäiv,

varra sõidi  küllä,

ütsindä eläs, üte käega,

häste ei kuulõ,

väiga tähtsä tääle juurõ,

kodo, aost purõda saanu

ja uuõlõ jalgu jäänü,

 süämen  lesknaasõ lein

küüdsigä kinnit hoit är lännüst.  

 

Pääle tuud pildisti  esämaa veeremaad,

lagunõma jäetüid tühju majju,

kolhuusõ aoluulust hävvümist,

saa aastast Miku Algkuuli,

elota  aknit, eeläskist ello.

 

Kurvastusõga kaiõ,

hingen 0-energiä,

uuõ ehitämise  0-energiä tuulõn

otsõ  tasakaalu.

 

Kabõliaid

 

Kas tähtsüst tuul om,

et koskil om nimega haud

kos puhmu pääl tsirk vahel laul ?

 

 Kiä havva pääl käü,

riibsas ja kündlid  palotas

su elätüt ello mälehtäs ?

 

Kabõliaid , unõtõt surnuaiapüha,

risti all, kas   kinni hing,

risti all, kas rahu paik ?

Ha ha haiku( võrukiilne )

      Krookusõ hõisun

        mehitse kõdistäse

           päält, mutt sügä alt

 

Keväjä argipäiv

 

Kuuldus ku klopilaud- 

toonikurg plagistas nokki,

 kirivä tsibiläse tegevä 

 helütä laugjaid kaari,

tuul hindäga üten vidä 

õkva ku eelästkist ello 

minevä aasta lehti

Imä paku pääl  röötsäkil istus, 

ütel, uut surma, 

eelätsen eläs ja  kistus. 

Ilm täüs om keväjä kübinät, 

vii päsnü juuskma,

päiv üttemuudu rõõsatas,

rossõdsõlõ ja rossumaldalõ.

Köüdüssit kiä tsaga ?( kes raiub sidemeid ? peeneks kui searaud, vanemad maalapsed teadvad searaud oli s kujuline, millega peenestati lehti, kartuleid , terav raibe, punga kistult- sõlme kistud, hindätähtsält -egoistlikult, sidemed laiemalt nähtud, sugulaste , vanemate ja inimeste vahel üldse, aja märk )

 

Läve iin tapõlus,

pommi satasõ ku räüss,

ei olõ häitsväid nurmi-

suidsusõ   miinilakõ,

köüdüssit  kiä tsaga

õkva ku tsearaud.

 

Nõudmise kiräga saadõt-saia om:

vanaraud, kats alusõ täüt tellüskivve,

tüüriista ja halupuu,

veli  aida  istut  lodjapuu heki,

 üte kirsi ,

ja neli ploomipuud,

köüdüssit kiä  tsaga -

õkva ku  tsearaud.

 

Arota  ei kiäki  pundard

punga kistult köüdüssilt,

hindätähtsält vakka ollõn,

tõõnõtõõsõst müüdä  käüvven ja kaiõn

köüdüssit tsagami õkva ku tsearaud ,

süüs pandõn aolõ  hõrrõs ragomist…

 

Ha-ha haikud

 

seemnekülv, preilid

võib tuua taimed ja lapsed,

süütud ei sigi

 

aprill  vilistab

aeda ja peenramaale

kõik rohenäpud

 🧤🪮🧤🪮🧤🪮

rahutu  aednik

tahab  kaevamisvabaks

aeda kaevata

Ha-ha- haikud

 

Kevad lõkendab 

 armastuse tuleriit 

 ootab üht sädet 

Suurvesi teatab 

tasuta äravedu 

piirideta veel

Egäle uma ( luumisest-loomisest, luu-loon, küüdsehellämiseta-maniküüri ja pediküürita , muu vast arvo saia - tüükät ja luumisrohkõt ( loomingulist ) keväjät kõigilõ

 

Olõss  pariisitär-

kinä väiku kondiga  prouvva,

nummõr 36 jalan  joonõga siidisuka,

sälän Chanel,

Montmartre kohvitarõn

jalg üle põlõvõ  istuss

Croissanti  ja cafe noiriga   ( loe: coffee' noa'riga )  

luumisest rammsat õhku hengäten,

šansoonõ kullõldõn.

 

Olõ suurõ kondi ja rõnnaga

illos naanõ ja imäkene-

võrokõnõ,

küüdsehellämisetä ja  dressiga,

lapju  ni kõplaga pindride  vaihõl

ümbre-tsõõri  üles tulõmine , tsirgulaul,

luu -häiermä illo ja kirota värsse,

koa ja küdsä.

Egäle uma ! 

Vai värk ( kivistüs-fossiil , kabõhine-neidis )

 

Vai värk,

lehmä makasõ mattõ pää,

tuulõpuhkja  lae all.

Vai värk,

lemmikluum om kana

kiä „pampõrsile „ piät tegemä hädä.

Vai värk,

kabõhine pinile ostnu latsõvankri

ütstõõsõ tuun-tuunin rõivile säädnü.

Vai värk,

olõ  mineväsest aastasaast

kivistüs kiä inämb elost arvo ei saa.

Vai värk !

Är kõnõlgu-kullõmi ( ( jõevee sulin -silitab, tihaste triller, taimestik ammutab maaväge, päiksekiir ) Täämbä om luulõtajaidõ ja luulõ päiv, kuis muidu, sai teedä ja pidi õks kirotama

 

Är  kõnõlgu-kullõmi,

jõõvii hollin kivimürakit   silestäs ,

är kõnõlgu-kullõmi,

tialastõ virrul  õhun  helises,

är kõnõlgu-kullõmi,

kasvoilm võtt´ maaväke, eht' tulõmist,

är kõnõlgu-kullõmi,

pääväkirg  palgõlõ sääd tedretähti ,

är kõnõlgu-kullõmi,

las kõnõlas silmäpaar…

Ha-ha haiku ( võrokiilne🌞2)

 

    Tialasõ viise 

     kipõstõ vilistäse 

      diskori tüütä