Midä arvada rossõst ( roostest) olõ mõtõlnu ja püündnü tõist viimätsel aol ilosale pildi pääle saia.
Noorõna arvassi, et rossõ sünnüs õnnõ vanaravvas viiä,aga prõlla olõ rossõ pääle hoobis tõist muudu kaema naanu.
Rossõ tekküs ravva pääle minka om muistnõ nii vanaaoline, elänü üle mitmit aigu ja ku timä pääle lahkõlõ ku kunstnik kaia, om eski väiga illos, ilosamb ku mõni vahtsõnõ plastmassist vai naftast tettü vitin.
Vana inemine om kah ummamuudu rossõnõ, kunagi ammu, lühkümbä ao elost läükse ja helkse ja sõs nakas otsast värmi muutma, kiä kuiss.
Täämbä om mu esä ütsekümne tõõnõ sünnüpäiv. Timä om rossõnõ külh, aga periselt raudmiis, läbi tullu paksust ja vedeläst, lihtnõ Võrumaa miis.
Meil om ütelüs, halli pääd austa, kulupääd kummarda, aga peris elo om tuust kavvõn. Ku olõ reisnü Aasian, sõs sääl om tuud periselt nätä ja eski turistile tunda.
Ku meil otsast rossitama nakat, sõs ütiskond su pääle kahos nigu kunstnik
kae ei, innembide nii, et kos tuu vanaravva unik om , kohe sa parõmbide passnu.
Rossõ laigu om joba ka mu hindä
pääl, tulõ pruuvi nii ilosalõ rossitada nigu esä, timä om mullõ suurõs iinkujos.
Tenolik elo iist.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar