" Tere imä!".
Sa kaet minno, aga ei tunnõ är'.
Ma võta su jahhe käe hindä peiu,
sa minno ei tunnõ är'.
Ma kae su põhjata sinitsit silmi,
sääl elo om paigalõ saiskunu,
õkva ku vesi är unõtõt
vanan vändäga kaon.
Sa mullõ pikält otsa kaet-
ütlet sõsara nime.
Ma kae su sügävit kortsõ
risti ja põiki, õkva ku küntü
kahvadun näon,
lõvva alt sõlmõ köüdetüt päärätti
hallin pään,
kõvõrat jõuõtut vanna naist
istman tooli pääl.
Immä, kiä jaganu hirmu ja armu.
Ma ütle, et olõ su tütär,
Sa ütled "Ahah" ja pikält kaet
mullõ silmä.
Suur harm ja sõnnota tühjus
om mi vaihõl,
saatusõ vasta ei saa.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar