Aknõ peräni
ritsikä saagõldasõ välän,
silmämõsu kausin mõstu kurgi,
lavva pääle säetü puhta purgi.
Pernaanõ purgi põhja hiit
sitikalehti, tilli ja kiblukat,
latsõkäsi kõrraldõ pääle sääd kurgi.
Paan mullõ aja marinaat,
hiitüs ku törtsü ätikät saa.
Kiivä keedüsegä üle valõtas kurgi,
kaasõ ja kaska päält tuu saava purgi.
Aknõ peräni,
küük tossunõ ja sitikulehe- kurgi hõngunõ,
põimukuu täüskuul taivan
kurbligu silmä.
jumala armust
mättä pääl vereväs lännü.
Haardsõ peiu,
hiitse suvhtõ
maigoti.
Siin parhilla olõ
palukamekigä köüdüssin
õkva ku härm härmähällüga
tuulõ hällütädä
( justkui ämblik võrguga
tuulõ kiigutada)
Hädä om hindä asi,
olku hinge vai midägi muud.
Ku hädäldät, olõt hädävarõs,
hätä vällä näüdätä
olõ ei määnegi muud.
Mõntvuuri hädä hädälise aja kaivu,
aga vällä säält ei avita.
Hädä om SU HINDÄ asi !
Ku hädä om- otsi puhmaalust,
kiäki tõõnõ, sinno ei avita.
" Tere imä!".
Sa kaet minno, aga ei tunnõ är'.
Ma võta su jahhe käe hindä peiu,
sa minno ei tunnõ är'.
Ma kae su põhjata sinitsit silmi,
sääl elo om paigalõ saiskunu,
õkva ku vesi är unõtõt
vanan vändäga kaon.
Sa mullõ pikält otsa kaet-
ütlet sõsara nime.
Ma kae su sügävit kortsõ
risti ja põiki, õkva ku küntü
kahvadun näon,
lõvva alt sõlmõ köüdetüt päärätti
hallin pään,
kõvõrat jõuõtut vanna naist
istman tooli pääl.
Immä, kiä jaganu hirmu ja armu.
Ma ütle, et olõ su tütär,
Sa ütled "Ahah" ja pikält kaet
mullõ silmä.
Suur harm ja sõnnota tühjus
om mi vaihõl,
saatusõ vasta ei saa.
