Ha-ha haiku

 Ohakas valis

 lõpuks pehmed väärtused,

 osutus moodsaks

Elo om lõpu alostus

 Elo om alasi lõpu alostus,

 ütskõik ku pallo sääl

 ikku vai ilosat,

 ütskõik ku pallo sääl

 vaiva vai heldüst,

ütskõik ku pallo sul

asju ja raha,

ütskõik kas vainõ vai rikas,

nuur vai vana.

 Elämi lõppu,

 luutõn alostust.

 

Haiku

 Rohtunud aed ja

  vändaga kaev, eilne päev,

  kas elasin seal

Haiku

 Kibuvits suve 

 lõpuks heitis kleidi, näe

 küpsend ümaraks

 Hoolõga valimi 

pruntsõ ja pükse,

sõnnoga nii hoolõn olõ ei.

Mõtlõmada saadami 

pikält ja persele,

ütlemi sülg, 

midä suhvõ tuu.

Ülearvo kõnõldas tähtsüseldä sõnno

hõelaid ja vihatsit,

mõttõlda rumalit.

Kuulõ, mullõ jo teedä andas:

"Luulõtaja , miä sa poonjatat,

  meil om sõnavabadus ja

  lausõ lõppu panõ punkt."

Elo om hoitmine (armastus)

 Kiholaisiga suvõ-õdak

  kamminan praksva puu,

  kõrvusi istumi  

  aig sais mi vaihõl

  ülearroliidsi  sõnnota.

 Aig meid kattõ kaes

 mi ütstõist- ütegi sõnata,

 õnnõpissar silmänukan-

 tunnõ, 

 elo om hoitmine ( armastus).

Ha-ha haiku ( fotol metsporgandid)

 Kui porgand pääses

  peenralt lõid ladvad õide

   lahkus juurikast

Ha-ha haiku

 Raudrohi rauda

 ei ravi või  seegi vaid

 usu küsimus