Kuulen -kukub ( katõn keelen )

 

    

Kägu taas kohal,

 tanumal kukub

 raagus puul:

 ühele  hoolt,

 teisele  leina,

 kõik loodavad õnne,

 vaid õnne.

 

 Kuulen- kukub,

 aasta  läind:

 naabri Jaan, kaen, kahe kepiga käib,

 ema ei tunne mu poega,

 taks Iti  jäi auto alla,

 lastel on oma elu- pole aega,

 põlv annab tunda,

 kiirustan kõplaga aeda.

 Kuulen, kukub,

 mulle- mu aega

 kuulen, kukub

 lootusrikkalt petab,

 tuleb kõik

 või mitte midagi.

 

 🦅🪶🦅🪶🦅🪶

 Kägo jälki peräl,

kuuk külä takan

roodsuhn puun,

ütele huult,

tõsõlõ leinä –

kõik luutva

õnnõ õnnõ.

Kuulõ, kuuk,

aasta lännü:

naabri Jaan käü katõ kepiga,

imä ei tunnõ mu poiga,

taksipini jäi auto ala,

latsil om uma elo, kipõ, ei aigo,

põlv and tunda,

rutta kõplaga aida.

 

Kuulõ, kuuk

mullõ mu aigo.

Kuulõ, kuuk,

lupa luuta – aga võlss,

tulõ kõik

vai ei midägi.