Mi olõ ei vaese ( mõtte andis üks tore seltskondlik üritus ja lihtne lause, mida ikka oma peas kordan )

                                                        

Jutt jumala õigõ,

mi  olõ ei vaese-

meil om kehä ja  kaalu,

kats jalga ja kätt,

pää kaala otsan,

silmä  ni  suu.

Vahel naarami naaru,

sõs ikõmi silmä pääst,

väiku  asja  puhksami suurõs,

suuri  asju ei näe,

mi olõ ei vaese-

meile elo elädä antu.

Juulike , läinud ka

                                       Jalutan mõttes Juuliga,

tulnud  kevadest otse  südasuvesse ma.

Kauniks küpsenud-pisut kosunud proua tema ka.

 

Päike paled meil paitanud kuldseteks,

 Juulil  äsja disainitud kuldne  poisipea,

Mina vanamoodne , vaid šlehv  ümber pea,

meeltes  kuid -suvesumin ja küpsenud marjad- nii head .

meeltes  kuid- imelised  järved ja jõed- siidpehmed veed,

meeltes kuid- purpursed kuldkollased loojangud veel.

 

 Kulgeme  üheskoos tolmustel teedel,

 puhkame jalgu, pühime  higi,

 tapame parme, kirume sääski, 

kiire-kiire, kaua võib….  

korraks vaid  istume enne ööd- õhtul-

sisse hingates põldude aedade valminud  viljade lõhnu.

Õhtusse  tekkinud  salapära ja  täiskuu sära.

 

Märkamatult lõppenud retkeke  Juuliga,

Juulike läinud ka…..

 

Taivalõ ( inspiratsioon iseenda maa taevas ja loojangud )

 

              Taivas korgõl,

hellesinine, pilvitä, klaar,

sõs kiäki pilve pääl istus, sälän talaar.

Tõnõkõrd taivan om pilvevatt,

hillä liigus ja kiigus ku uninõ ätt.

Mõnikõrd taivas pümmembäst pümmemb,

perotas segäne siiä-sinnä.

Sügüse taivan tinahall tatt,

pilvejuti pikä nõna all.

 

Taivan om päävä hüvästejätt,

egä minut viimäne.

Lihtsäle saisat, kaet – kunsti –

peegeldüst viil, valgust, värmi

mõtsa ja nurmõ pääl,

viil, viil – kipõn viil.

Imeline hüvästejätt inne üüd,

kurbliganõ ja hallõ.

Mõtlõ,

kohe elost kaos naar.                      

   

        

Ha ha haiku ( kallasrada vaba peaks olema, kuidas sinna saan)

                                                        Vesiroos, vee kroon

                                  Õitseks kõigile- ei saa

                                         Telliskivi maa

Üts mõtõlus (käve Tõe ja Õigusõ filmi paigan ja..)

 Sajand katskümmend üts,

tulõ eelmisest, 

mõtlõ üle-eelmisest,

eesti naasõst-surmatunnini tüül.

Seol aol ei nüssä mi lehmi,

ei lahuta kuurt, 

ei tii ruka, ei rõuku,

ei paika sukkõ, sokkõ.

Seol aol mi klõbistami klahvõ,

pikä päävä -üü-ja  liinitüül.

Tüü kõrvalt maniküür, pediküür, 

hoolitsusõ spaan,

e- kuul, e-puut ja tuhat muud.

 Krõõt, eesti naanõ  vällä vedä

õks surmatunnini tüül.

Kuis eesti  naasõl lätt

kats tuhat ütssada katskümmend üts,

Kas  vedä vällä , eesti naanõ ja  eesti   miil🤔

Aeg tulnud ehk küsida ( mõeldes tarbimisühiskonnale )

 Elame ülihästi,

tarbime üksteise võidu, 

üha kallimaid- uhkemaid asju.

Orjame kinnisvara ja kõhtu,

vajame suuremaid, veel rohkem asju,

igal meist  midagi vajaka.

Rohkem õigusi, raha ja, 

kiiremat autot, suuremat maja.

Piketeerime. Nõuame. Võtame. 

Aeg tulnud ehk küsida -

mida olen andnud ma ise? 

Aeg tulnud ehk küsida, 

mida ma ise anda saan? 

Igal elul on hind.

Kui palju  maksab ta?

Keskea rõõmuga Niguli poolõ

 Kraadusnik varjun + 33, 

Päävä käen nelikümmend ja viis, 

Pääle sunnit siesta

Tüüloomalõ mutilõ,

Võtimi autu ja sõidimi, 

es kae ette-, 

vabass ja vette, 

Karula rahvuspark jäigi ette,

Suur Apja keset õõtsikut suud,

Jala sai vette, ei muud,

Sõs Aheru järv -soovida,

kuulda,et kalamehile midägi, 

tii müüda vei Mudajärvest 

ja määnsestki  Rebäsest,

Pikkjärven tsukli  vesikuppõ ja ruusõga,  

küll oll' hää. 

Karula paisjärv es anna mõõtu vällä. 

 Lüllemäe järve jäivä võtmada.   

Sõs  Õdri, väikukõnõ, 

Suur ja Väikene  Saarjärv,

panni näkki, vesi oll '-

must ja lämmi ku hummugu kohvi, 

kiili tekki umavahel.... 

lõpõti Ähijärven, 

trehväsi sakslaisi, 

poonjati inglüse keelen, 

elu ku  eesti filmin-

tiiät jo,

sõideti Niguli poolõ.... 

Ha ha haiku

 Käidud mindud siit

 Jäljed aastaid randa

 Elu  mandala

Elotsõõr

 

Sünnüt, tiidmäda, koh olõt,  mis kell, 

ääsä oll´ nuurus, jo lännü, 

ku pall´u tõist oll´.

 

Keskigä kuldnõ üteldäs olõvat,

rüäpõld minevä päävä valgusõn,

terä valmis küdsetü, kinä aig ja ilm.

 

 

Vanainemise igä  vällä  teenitü,

õnn vai  õnnõtus,

elost kumõtanu  hüdse alalõ ,

läügüse.

 

Kiä käng mi jala ja 

mõsk  sälä,

kooni  liblik hinge vii.... 

 

---

Juuli jää igaveseks mu kehale

 Juuli, pane pärnaõied laugudele ja palgeile.

Juuli, metsmaasikatest tee kaelakee.

Juuli, vaarikad aseta rinnanibudele.

Juuli, põdrakanepist roosa rüü peitku närtsinud kehake.  

Juuli, naistepunaga purpurne  märk jäta häbemekingule. 

Juuli, kastega võia mu reied ja sääred.

Juuli, ristikututtidega peida teetolmused varbad. 

Andume rannas kõrkjates, mehitse sumin kõrvades- lõhmuses. 

Juuli, jäta suvi igaveseks mu kehale.