Mõtsa poolõ

 

Pääle jaani kae tihtsäle mõtsa poolõ

ooda õiget aigu, et mõtsa minnä,

 korvi ja väitsega.

 

Lähä, 

varra  sai, es olõ õigõ  aig.

 

Tüül olõ, a mõtsa poolõ,

ooda paar päivä,

sataski

lähä, hinda  teedä õnnõ kotsalõ,

sadanu,

silm edimält ei seletä

kõiv lasknu samblõ pääle

mõnõ kõllatsõ lehegi,

ja  nimä omma uma kotsä pääl😋

meeliskaudu  mälehtä,

nigu pini võtsõ haisu üles,

kükkä ja kunguta ( küürutan )

seokõrd  olõ tan edimene,

kõllatsõ nöpsi  rohelidsõ vaiba pääl

käen om kikkasiini aig…..

 

olõ  ei seod  kirotanu   Valdur Mikita.

Sülem ( Loodus on imeline, vaevalt suutsin edasi anda seda hüminat, mis mesitarus ja sülemiga õhus, ürgne, lihtsalt ürgne, ketras peas ja lendas siia )

Suvõkuu,

keskpäiv hümises,

mutikit täüs,

mehidse hunnasõ taron,

kasosõ latsõ ja hain,

väke saa elovaim.

 

Mesipakk ütekõrraga

katõlõ imäle ahtakõnõ,

üsäst linnatäs hüminäga

uutõ üskä,

sülemäga.

 

Suvõkuu,

lennu-ja tsirguaig,

koolimajul ussõ käändäs lukku,

hullumuudu hümises,

hõljos mesine hõng.

 

Juuni ja Juuli omma sõsara ( õhkamisega, kui kiirelt möödub õiteilu )

 

Juuni ja Juuli omma sõsara,

ütstõsõ perrä, Juuni iin,

Juuli takah, õks käävä nä.

Sõsara väega ilosa,

rebäsekarva sugimada hiussidõga,

laulisklõsõ maasikist vereväl suul.

Hirmilosahe häitses

hummogu häelmänupp,

õdagus totliganõ lillipuhm.

Kipõstõ tütrigu täüskasunus tahtva saia,

arvo hindäle andmada, midä täüsigä tuu,

Juuni ja Juuli, sõsara, lillinäio, nii ilosa.

 

J

.