talv kehütäs olgõ
olla vai ei,
livvuplats egä
muro ja uulitsa pääl,
nilbõ murd luid ja kontõ.
Talv kehütäs olgõ,
tä tiiä ei, kiä muutsõ ilmä,
olõmises täl rassõ aig,
tahass talv olla ,
a taivast satas vihmä,
inemise sõimasõ,
süünüs saava vihast.
Talv kehütas olgõ ,
täst ei olõnõ oodus,
ei elämise moodus,
õhun hõllos iks viil
igätsüs kinäst talvõst.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar