pühapäev, 20. veebruar 2022

Makõhalu 2 ( Nostalgiline 2, ) Katõn keelen

 Mind külastavad mälusopist lõhnad  ja hääled lapsepõlvest, kodukülast, varakevadest, kui puud polnud ennast veel lehtedega ehtinud, kuid kevad  oli kohal-õhus.  Ilmselt eaga kaasnevad iseärasused. Ehk tuleb mõnel lugejalgi midagi tuttavat ette . Eelmine aasta märtsis  olime Emajõe suursoos, kus  kõik see kevad ja need lõhnad oli jälle õhus. Lõhnavad puuriidad, riiakad kuked, lumi mis auranud õhku..... Ja see kõik on mul kusagil kogu aeg kaasas, kevade lähenedes järjest eredamalt Foto Emajõe äärest



 

Juusksõmi külä pääle,

palmiku pään ja seeriku puuldõ siirde.

Juusksõmi külä pääle,

lumi oll´ taivalõ tagasi lännü,

kutsõ mualumbi.

Juusksõmi külä pääle,

lahotu halouniku,

nõglapuu tõrvadsõ hõnguga puuriida sirgõn rian.

Juusksõmi külä pääle,

muro pääl kikka kõva helügä kamandi kanakarjuga,

aga mutika otsõ tõist.

Juusksõmi külä pääle,

Mustajõe suurõvii viirde jääpanku viimängü kaema,

imä-esä tiidmädä.

Juusksõmi külä pääle,

urva viil uutsõ.

Hulksõmi,

varba lumõviist külmä, naaru lõkõrdimi,

ette kujutimi ja kõnõlõmi, kuis elämi suurõst pääst.

Juusksõmi külä pääle,

palmiku pään ja seeriku puuldõ siirde.


 

 

Jooksime küla peale,

patsid peas ja

kummikud pooles sääres.

Jooksime küla peale,

lumi oli taeva tagasi läinud-

kutsusid porilombid.

Jooksime küla peale,

lõhutud haluhunnikud,

okaspuuvaigulõhnased

puuriidad sirges  reas.

Jooksime küla peale,

õuedes kuked valjuhäälselt

kamandasid kanakarjasid,

aga putukad otsisid teist.

Jooksime küla peale,

ja Mustajõe äärde suurvee

jääpankade veemängu kaema

ema isa teadmata.  

Jooksime küla peale,

pungad veel ootasid aega,

varbad lumeveest  külmad

lõkerdasime naerda,

unistasime, rääkisime

kuis elame suurest peast.

Jooksime  küla peale,  

patsid peas ja

kummikud pooles sääres.

    

2 kommentaari:

  1. nii hea emotsiooniga kirjutatud.... tekkis kujutluspilt..... lõhnadki ninas.
    See värske puuriida lõhn on kevadeti tõesti eriline.
    Vulisevad veed ( kasvõi nired) olid mu lemmikud, ikka püüdsin neid suunata :)

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Tänan, ilmselt on selles midagi väga omast meie põlvkonnale,kes kevade saabudes lompides ja looduses kolas, kes puid lõhkus ja riita ladus, ja mälu on ütlemata ettearvamatu, soppidest tulevad meelde lõhnad. Emotsioon, mis kirjutama ajendas oli kõike muud kui tavaline🌈😅💦🤝 Tänan, selline tagaside on innustav

      Kustuta